Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea
_Republic.svg)
_2.jpg)
Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea (kuni 2014 Sahha (Jakuutia) Vabariigi president; jakuudi keeles Саха Өрөспγγбγлγкэтин Ил Дархана, Ил Дархан; vene keeles Глава Республики Саха (Якутия)) on Sahha (Jakuutia) Vabariigi kõrgeim riigiametnik, vabariigi täidesaatva võimu juht.[1]
Ameti staatus on määratud Sahha (Jakuutia) Vabariigi Põhiseaduse viienda peatükiga, mille kohaselt Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea on rahvuslik-riikliku staatuse, Sahha (Jakuutia) Vabariigi territoriaalse terviklikkuse ja Põhiseadusest kinnipidamise garant.[1]
Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea valitakse iga viie aasta tagant Sahha (Jakuutia) Vabariigi kodanike poolt üleüldise võrdse ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel viieks aastaks. Üks ja sama isik ei või olla Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea ametikohal üle kahe ametiaja järjest.[1]
Sahha (Jakuutia) Vabariigi Põhiseaduse viienda peatüki alusel nimetab Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea Sahha (Jakuutia) Vabariigi Riigikogu (Il Tümene) nõusolekul Sahha (Jakuutia) Vabariigi Valitsuse esimehe, tema asetäitjad ja ministrid.[1]
Venemaa Föderatsiooni president omab õigust usalduse kaotusel Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea volitused ennetähtaegselt lõpetada. Sellisel juhul määrab ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea ajutise kohusetäitja.[1]
Sahha (Jakuutia) Vabariigi president
[muuda | muuda lähteteksti]
1991. aasta juunis seati sisse Vene NFSV presidendi ametikoht. Enne aasta lõppu viidi presidendivalimised läbi veel 7 vabariigis, sealhulgas 20. detsembril Jakuudi-Sahha NSV-s. Esitatud oli kaks kandidaati. Valimised võitis Jakuudi-Sahha NSV Ülemnõukogu esimees Mihhail Nikolajev, kes kogus 76,7% valijate häältest, teine kandidaat sai vaid 7,3% valijate häältest. Valimistel osales 74,9% hääleõiguslikust elanikkonnast. Nikolajevi valimise vastu hääletas poliitiline liikumine Demokraatlik Jakuutia. Asepresidendiks valiti Vjatšeslav Štõrov.
27. detsembril 1991 võttis Jakuudi-Sahha NSV Ülemnõukogu vastu määruse vabariigi ümbernimetamiseks Sahha (Jakuutia) Vabariigiks.[2] 4. aprillil 1992 võeti vastu Sahha (Jakuutia) Vabariigi Põhiseadus.
25. aprillil 2014 andis Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin välja seadluse Jegor Borissovi presidendivolituste ennetähtaegsest lõppemisest ning tema määramisest Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea ajutiseks kohusetäitjaks.[3] 2014. aasta septembris toimunud Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea vabariiklikel valimistel võitis Jegor Borissov, kes töötas sellel ametikohal kuni 28. maini 2018.
Sahha (Jakuutia) Vabariigi presidendid ja pead
[muuda | muuda lähteteksti]- 1991–2002 Mihhail Nikolajev (president)
- 2002–2010 Vjatšeslav Štõrov (president)
- 2010–2014 Jegor Borissov (president)
- 2014–2018 Jegor Borissov (Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea)
- 2018– Aissen Nikolajev (Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea)
Sahha (Jakuutia) Vabariigi asepresidente
[muuda | muuda lähteteksti]- 1991–1994 Vjatšeslav Štõrov
- 2002–2007 Aleksandr Akimov
- 2007–2010 Jevgenija Mihhailova
- 2010–2014 Dmitri Gluško
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Конституция (Основной Закон) Республики Саха. constitution.garant.ru
- ↑ О переименовании Якутской-Саха ССР. docs.pravo.ru
- ↑ Владимир Путин подписал указ. yakutiamedia.ru
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Koduleht. glava.sakha.gov.ru