Romuva

Romuva on Leedu ristiusustamiseelsel rahvausundil põhinev usuline liikumine.

Organisatsioon on nimetatud Nadruvas asunud pühapaiga järgi, mille asutasid kuningas Vaidevutis (457?–573) ja tema vend preester Prutenis (441?–573) ning midamuinaspreislased austasid, kuid mille ristisõdijad 13. sajandil hävitasid.

Ajalugu

Huvi muinasaegse omausu vastu hakkas tugevate katoliiklike traditsioonidega Leedus elavnema 19. sajandi keskel. Mõnede uurijate arvates inspireerisid muinasusundi huvilisi kristlikus keskkonnas visalt püsinud suvise pööripäeva pidustused. 20. sajandi teisel veerandil propageeris Leedu muinasusundit Jonas Beržanskis (1862–1936). Vilius (Wilhelm) Storosta (Vydūnas) (1868–1953) püüdis sünteesida teosoofiat ja Leedu paganlikku traditsiooni. Domas Šidlauskas-Visuomis (1878–1944) asutas usuühenduse Visuomybė ('universalism') ning rajas 1929. aastal Loode-Leetu Romuva-nimelise templi. 1930. aastal asutati meesselts Romuva ja 1932 naisselts Romuva vestaalid. 1967. aastal rajas Jonas Trinkūnas seltsi, mis tähistas eelkristlikke tähtpäevi, kuid Nõukogude režiim suhtus uuspaganlusse väga negatiivselt ning ühenduse liidreid represseeriti. 1970. aastatel Romuva tegevus vaibus. Organisatsioon taasasutati 1988. aastal. 9. oktoobril 1997 pühitseti Vilniuses Jonas Trinkūnas Romuva preestriks ning sai krivise tiitli. Ameti sümboli krivule andis talle üle Leedu seimi vanim liige ning omausu aktivist Algimantas Indriunas.

Tänapäev

Vana Balti Usu Ühendus registreeriti Leedu justiitsministeeriumis mais 2002. Ühendus koosneb Vilniuse, Kaunase ja Molėtai kogudustest, lisaks tegutsevad veel mõned kohalikud grupid. Neli Leedu seimi liiget on esinenud ettepanekuga lisada Romuva Leedu riigi poolt ametlikult tunnustatud usundite nimekirja, mis seni sisaldab kümmet usundit. 1995. aasta seaduse järgi peab uususund olema eksisteerinud 25 aastat, et talle laieneksid riigi toetused. Leedu viimase rahvaloenduse andmetel kuulub Romuva kogudustesse u 2000 liiget.

Õpetus

Romuva usundi kesksed mõisted on harmoonia (darna) ja moraal (dora) ning looduse pühaduse ja esivanemate austamine. Romuva enda määratluse kohaselt on tegu "püüdlusega leida Leedu rahvale omaseid vahendeid hingelise valgustuse ja sisemise tasakaalu leidmiseks, olles salliv kõigi teiste usuliste liikumiste suhtes".

Jumalused

Laima – jumal-ema, inimeste kaitsja ja juhtija
Žemyna – maa-ema, "üsk ja haud", loomade ja taimede kaitsja
Dievas – taevajumal, põllutöö kaitsja
Perkūnas – ilma, mäe ja õigluse jumal
Velnias – surnutejumal ja promiskuiteetne vembukas jumal

Pühad ja tavandid

Krikštas – vastsündinule nime andmine
Vestuvės – kolm päeva kestev pulmatseremoonia
Šermenys, laidotuvės – matuseriitused
Kalėdos – talvise pööripäeva püha, uusaasta
Pusiaužiemis – talihari
Užgavėnės – talve ärasaatmine
Velykos – kevadine pööripäev
Jorė – tärkamisepüha
Samboriai – külvipüha
Rasa, Kupolinė – suvine pööripäev
Rugių šventė – rukkilõikuse püha
Dagotuvės – talivilja külvi lõpetus
Vėlinės – sügisene surnute austamise periood, hingedeaeg
Kūčios – talvise pööripäeva eelõhtu

Riituste keskpunkt on tulealtar aukuras, mida võidakse püstitada ka vabas õhus. Riitusel osalejad pesevad näod ja käed, laulavad ning süütavad tule, ohverdavad sööki-jooki ja lilli, laulavad ja palvetavad.

Sümboolika

Romuva sümbol on stiliseeritud püha tammepuu kujutis kolme paari okste ja püha leegiga. Selle alla on ruunikirjas kirjutatud sõna romove, mis tähendab Romuva järgijaid.

Vaata ka

Välislingid