Reinhold Wilhelm von Pohlmann
Reinhold Wilhelm von Pohlmann (Venemaal tuntud kui Vilim Romanovitš, vene keeles Вилим (Вильгельм-Рейнгольд) Романович фон Польман) (9. (ukj 20.) aprill 1727 Võrnu, Ereda mõis – 22. jaanuar (ukj 2. veebruar) 1795 Kodila) oli baltisaksa päritolu Schleswig-Holsteini ja Vene keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Põlvnes baltisaksa aadlisuguvõsast. Tema isa oli Öötla ja Toila mõisaomanik ning Ingerimaa riigimõisate pealik Reinhold Wilhelm von Pohlmann. Ema oli Charlotte von Brackel, kes pärines Kohtla mõisast.[1]
Teenistus
[muuda | muuda lähteteksti]Teenistust alustas ta Holsteinis, kus sai jäägermeistriks.[2] Aastal 1752 astus Venemaa sõjaväeteenistusse ja sai porutšiku auastme. 1759. aastaks oli ta välja teeninud polkovniku auastme. 1765. aastal sai kindralmajoriks ja tegelikuks kammerhärraks. Järgnevalt oli ta Ingerimaa saksa asunike asunduste ülemdirektor. 1766. aastal juhtis ta vürst Grigori Orlovile − ta oli temaga sõbrunenud − kuuluva Gattšina palee ehitamist. 1767. aastal oli ta Eestimaa rüütelkonna saadik Moskvas. 1768. aastal sai ta õukondliku auastme jäägermeister. Kaks aastat hiljem valiti ta Vaba Ökonoomilise Seltsi presidendiks. 1771. aastal sai temast Tsarskoje Selo ülemvalitseja. Samal aastal oli ta vahemeheks Eestimaa rüütelkonna ja kindralkuberner von Browne konfliktis. Ajuti oli ta Peterburi ümbruse saksa kolonistide direktor. Ülendati 1773. aastal kindralporutšikuks ja oli aastatel 1775−1778 keiserliku jahi ülem.[3] 29. jaanuaril (vkj) 1779 läks ta riigiteenistusest erru.[2]
Viimased eluaastad
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast riigiteenistusest lahkumist elas ta oma Kodila mõisas. 1786. aasta detsembris sai temast Koluvere lossi ülemvalitseja, kellena oli kuni 1788. aastani lossis pagenduses viibiva Württembergi printsessi Auguste Karoline järelevaataja. Suri Kodila mõisas 1795. aastal.[1]
.jpg)
Mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]Oma isalt oli ta pärinud Järvamaal Öötla mõisa.[1] Abielu kaudu Dorothea Johanna von Wrangelliga (1735–1786) langes Pohlmannide kätte Sikeldi mõis Harjumaal.[4] 25. juunil (vkj) 1772 omandas ta 40 000 rubla eest Reinhold Johann von Wrangelli pärijatelt Kodila mõisa, mis jäi tema järeltulijate kätte 1805. aastani.[5]
Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]Sõjaväelised auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Kuupäev | Auaste |
|---|---|---|
| porutšik | ||
| polkovnik | ||
| kindralmajor | ||
| 21. aprill | kindralporutšik |
Õukonna auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Kuupäev | Auaste |
|---|---|---|
| tegelik kammerhärra | ||
| 1. jaanuar | jäägermeister |
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]
Püha Anna orden (9. juuni 1762)
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Ta naitus 1751. aastal Dorothea Johanna von Wrangelliga (1735–1786) Sikeldi mõisast. Nende abielu kestis 35 aastat ja sellest sündis neli poega ja kaks tütart.[1]
- Reinhold Wilhelm (suri 1813), brigadir, Püha Georgi ordeni IV klassi ordeni kavaler (1789)
- Peter, major
- Gregor (suri 1806), major, Sikeldi ja Leevre mõisnik
- Otto Heinrich, Kodila mõisnik
- Margarethe (suri 1800), õuenõunik Kotkokaski abikaasa
- Katharina (1758–1831)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 250.
- ↑ 2,0 2,1 Erik Amburgeri andmebaas. Nr 74772.
- ↑ Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 586.
- ↑ Kinnistuter register. Nr 268. Sikeldi mõis.
- ↑ Kinnistuter register. Nr 111. Kodila mõis.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Erik Amburgeri andmebaas. Nr 74772 [1]
- Reinhold Wilhelm von Pohlmann veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Reinhold Wilhelm von Pohlmanni eluloolised andmed saidil biografija.ru