Auguste Karoline

Augusta Caroline Friederike Luise, Braunschweig-Wolfenbütteli printsess (vene "Зельмира"^[1]; 3. detsember 1764 – 16. september 1788 Koluvere loss) oli Württembergi hertsogi (hiljem kuninga) Friedrich I esimene naine ning hilisema Württembergi kuninga Wilhelm I ema.

Augusta isa oli Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Karl Wilhelm Ferdinand. Tema vend Friedrich Wilhelm (hüüdnimega "Must Hertsog") oli Napoleoni vastu peetud Saksamaa iseseisvussõja rahvuskangelane, kes hukkus enne Waterloo lahingut toimunud Quatre Bras'i lahingus.

Ta on tuntud oma kes on tuntud oma selgusetu surma tõttu Eestis.

Printsessi surm

Printsess Auguste suri 16. septembril 1788. Printsessi surmale toob valgust pastori Dahli tütre tunnistus:

„Ühel päeval kuuldi läbilõikavat karjet lossist, mida isegi talupojad, kes töötasid põllul kuulsid. Üks arst ruttas juurde, kuid oma suureks imestuseks leidis ta kõik uksed suletuna ja talle öeldi, et kindral Pohlmann ja printsess on end majja sulgenud. Vahepeal kuulis arst ise seda kisa, mis vähehaaval lakkas ja kõik uskusid, et see kurjategija Pohlmann, et oma saladust halvast kohtlemisest mitte paljastada, kedagi juurde ei kutsunud, et printsessile abi osutada, ja et see õnnetusse olukorda seatud lahinguohver oma elu on lõpetanud, peale seda kui ta on lapse sünnitanud, kes kohe emaga kirstu pandi. Kaks päeva hiljem toodi Kullamaa kiriku kabelisse kirst, mis oli ilustatud punase sameti ja kuldnarmastega, kuid kruvidega kõvasti kinni keeratud. Pohlmann paigutas kaks tunnimeest kabeli ukse ette. Räägitakse, et tunnimehed olid öösel kabelist oigamist kuulnud. Ümbruskonnas levisid jutud, et printsess on tegelikult varjusurmas.“
– Pastori Dahli tütar

Päritolu ja järglased

Auguste Caroline Friederike Luise abielu Württembergi printsiga

15. augustil 1780 abiellus ta Württembergi hertsogi Friedrich I-ga, kellega tal oli neli last:

Wilhelm I von Württemberg (1781–1864), Württembergi kuningas aastail 1816–1864.
Friederike Katharine Sophie Dorothea von Württemberg, (1783–1835), kellest sai 1807. aastal Napoleon I noorema venna, Vestfaali kuninga Jerome'i (1784–1860) abikaasa.
Sophie Dorothea von Württemberg (1783–1784), kes suri alaealisena;
Paul Karl Friedrich August von Württemberg (1785–1852), Württembergi kuninga Wilhelm II vanaisa

Kultuurilooline kajastus

Gert Helbemäe kuuldemäng "Augusta Carolina" sai 1939 Riigi Ringhäälingu konkursil 3. koha. Helbemäe tegi kuuldemängust 1943 neljavaatuselise näidendi "Augusta Carolina".

Hinge Kaljund avaldas 2012 jutustuse "Printsessi mõrv Koluvere lossis."

Allikad

Eesti Ajalooarhiiv EAA.29.1.5011: "Akte betreffend den Empfang der Prinzessin von Würtenberg, Charlotte". (07. märts 1822–23. aprill 1825 ).
Eesti Ajalooarhiiv EAA.30.1.26831: "Briefwechsel mit dem Generalgouverneur von Browne u. a. über den nach dem Schloss- Lohde zum Kurieren der Prinzessin von Wittenberg beordneten Hapsalschen Kreisarzt, Revenuen der Schlossgüter sowie Klagesachen der dortigen Bauern wegen Branntweinbrennerei". (27. märts 1787-13. märts 1789)
Eesti Ajalooarhiiv EAA.30.1.622: "Akte betreffend den Senatsukas über die Entlassung des Prinzen von Würtenberg aus dem Russisch-Kaiserlichen Dienste". 23. november 1787
Eesti Ajalooarhiiv EAA.2062.3.9: "Prinzessin Auguste von Württenberg + auf Schloss Lohde". 1788.
Eesti Ajalooarhiiv EAA.1243.2.3: "Kullamaa luteri koguduse meetrikaraamat". 1748–1795.

Viited

↑ Шумигорский Е.С.: Императрица Мария Феодоровна (1759–1828). Ея биография. Том первый., Спб., 1892 lk.284

Kirjandus

Harald Baron Toll: "Prinzessin Auguste von Württemberg, gestorben auf Schloss Lohde in Estland 1788." / «Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands». Band VI, Heft I. Reval : Kluge, 1902, Andmed ESTERis (Julius Põldmäe tõlge muinsuskaitseameti arhiivis. ESTER)
Rahwa jutt Zelmira elu üle Kolowere lossis, Päevaleht nr. 22, 28.01.1909 lk. 5
Princecce Schahovskoy-Strechneff: "Le comte de Fersen, Charles-Gustave de Lilienfeld, la princesse Zelmire.", Paris: Perrin et Cie, 1910, Andmed ESTERis
Reicke, Ilse. "Der Weg nach Lohde". Berlin : Scherl, 1919.^[1]
Kolovere lossi legendist. Võitleja, september 1958, nr. 9, lk. 11.

Välislingid

↑ "E-kataloog ESTER". ESTER. Vaadatud 01.01.2018.

[1] Шумигорский Е.С.: Императрица Мария Феодоровна (1759–1828). Ея биография. Том первый., Спб., 1892 lk.284

[ESTER10-2] "E-kataloog ESTER". ESTER. Vaadatud 01.01.2018.

[1]

[1]