Raivo Järvi

Raivo Järvi 2011. aastal

Raivo Järvi (23. detsember 1954 Pärnu – 17. juuni 2012 Tallinn) oli eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht ning poliitik.

Haridus

Raivo Järvi lõpetas Tallinna 46. Keskkooli 1973. aastal ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal graafika erialal.

Töö ja looming

Järvi oli kunstnikuna nii illustraator, tarbekunstnik kui ka graafik. Ta illustreeris üle veerandsaja lasteraamatu ning joonistas lugematul hulgal plakateid ja postkaarte.

Ta juhtis lastesaateid Eesti Televisioonis ("Laupäeval koos isaga", "Kõige suurem sõber", "Jutupliiats"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ja Kuku Raadios (saatesarjad "Kukupai" ja "Onu Raivo rännakud"). Tema joonistamissaadetes demonstreeritud võimet alustada looma joonistamist sabaotsast ja joonistamise ajal kogu aeg lugu jutustada on peetud üsnagi fenomenaalseks.

2011. aastast oli ta riigikogu liige. Pikka aega oli ta ka Rotary klubi liige.

Juhitud tele- ja raadiosaated

• 1977 "Laulujütsid" (Eesti Televisioon)
• 1978–1981 "Laupäeval koos isaga" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
• 1981–1985 "Kõige suurem sõber" (ETV)
• 1981, 1983 "Õhtujutt" (ETV)
• 1985 "Praegustele ja endistele lastele – Lasteekraan 30" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
• 1986–1990 "Kõige suurem sõber" (ETV korduseetris üksikute säilinud salvestistena)
• 1991–1996 "Jutupliiats" – 69 osa (ETV, režissöörid Maarit Kaasik, Maire Radsin)
• 1992 "Legoland Linnahallis" (ETV, režissöör Karin Nurm) – lastesaade ansambli Justament laulude ja Raivo Järvi joonistustega
• 1993 "Laulukarussell", 7. saade (ETV, režissöör Karin Nurm)
• 1996–1998 "Pildi ees ja pildi sees", 17 osa (ETV, režissöör Maarit Kaasik)
• 1998 "Rosinante", 7 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
• 1999–2000 "O.N.U. ja Raivo", 18 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
• 2006–2012 autorisaatesari "Onu Raivo rännakud" Kuku raadios

Illustreeritud raamatuid

• Leonid Slovin "Astrahani vaksal" – Eesti Raamat 1980
• Tšuktši muinasjutte sarjast "Saja rahva lood" – Eesti Raamat 1980
• Asta Kass "Oleks oleks olemas" – Eesti Raamat 1981
• Pent Puulaane "Ranna Ingel" – Eesti Raamat 1982
• Mansi muinasjutte sarjast "Saja rahva lood" – Eesti Raamat 1984
• Bretooni muinasjutte sarjast "Saja rahva lood" – Eesti Raamat 1984
• Elar Kuus "Memme musi" 1985
• August Jakobson "Ööbik ja vaskuss" – Eesti Raamat 1985
• Riho Lahi "Taadi piip" – Eesti Raamat 1987 (22 illustratsiooni eraldi väljaandena 1989)
• Anti Kidron "Suhtlemispsühholoogia" – Valgus 1986
• Lauri Leesi "Prantsuse keele õpik algajaile" – Valgus 1987, 1994 ja 1999
• Harri Jänes "Hambaharja lugu" – Valgus 1989
• Kirill Teiter "Kurjam ja Nurjam" – Valgus 1989
• Sirje Ainsaar, Irene Maandi "Pit-Pat English" – Inorek 1992
• Irene Maandi "Pit-Pat Englich" – Inorek 1993
• Alide Dahlberg "Mutionu pidu" – Tiritamm 1996
• "Sügiskuu: igaks septembrikuu õhtuks üks maailma kõige, kõige, kõige... kaunim, vahvam, põnevam, muinasjutt!" – Tiritamm 1997
• Reet Raukas, Ene Tomberg "Nõuandeid emale-isale" – Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 1998
• Mare Müürsepp "Minu pere, kodu ja sõbrad. Eesti keele piltsõnastik" – TEA Kirjastus 2002
• Regina Hansen "Käitumise aabits" – Ambassador 2003
• Anne Velli "Laulud ja mängud" – Varrak 2005
• Erika Esop "Edev jänku" – TEA Kirjastus 2007
• Ira Lember "Prillmadu" – TEA Kirjastus 2007
• Olivia Saar "Hundi hundiratas" – TEA Kirjastus 2008
• Tõnis Tootsen, Toivo Tootsen "Jõhvi Joosepi koolijutud" – TEA Kirjastus 2009
• Jüri Tamm "Kalake Rufino mereriik ja imeline monegaskide maa" – Ajakirjade Kirjastus 2010
• "Rüütel Otto seiklused" – Kunst 2011 (eesti ja inglise keeles)
• "Onu Raivo liikluse algtõdede värviraamat" – Tallinna Portreegalerii, 2017
• Matti Vaga, Mati Vaisma "Võitlus tule pärast / Muinasjutt Tulipoisist" – Piilupart 2024

Autoritrükised

Lasteraamatud

• "(Peaaegu) Jõuluraamat" (Muldia, 1996; autori illustratsioonidega)
• "Helmeri võlupall" (TEA, 2009; autori illustratsioonidega)

Koomiksid

• "Võitlus tule pärast" (esmatrükk 1987. aastal ajakirjas Pioneer)
• "Muinasjutt Tulipoisist" (esmatrükk 1987. aastal ajakirjas Pioneer)

Tarbekunst ja muud tegemised

Raivo Järvi kujundas kassipildiga kohukesepakendi, Tarbeklaasi toodetud morsiklaase ning lugematu hulga temaatilisi plakateid ja postkaarte. Ajakirjades ilmus temalt mitu koomiksit, näiteks "Tulipoiss" ja "Gärlyn". Ta oli vabariikliku võistluse "Kaunile eesti kodule" 2001. ja 2003. aasta auhinnapiltide autor. Järvi kujundas ka teatrikostüümid Estonia teatri lastelavastusele "Pipi! Nuki! Puhh!".

Poliitiline tegevus

1998. aastast kuulus Järvi erakonda Mõõdukad. 1999. aastal toimunud Riigikogu valimistel oli ta erakonna esinumber Pärnu maakonnas ja kogus 953 häält, kuid sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Järgmistel kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel 2002. aastal kandideeris Järvi Tallinna kesklinnas Mõõdukate nimekirjas teise numbrina partei esimehe Toomas Hendrik Ilvese järel ja sai 141 häält. Mõõdukad aga volikokku ei pääsenud. 2002. aastal astus Järvi Eesti Reformierakonda.

Järvi oli X ja XI Riigikogu koosseisu liige. XII Riigikogu koosseisu liikmeks sai ta 2011. aasta 6. aprillil välisminister Urmas Paeti asemel asendusliikmena.

Poliitikaartikleid

• Raivo Järvi: kas venelased on sovetid Postimees, 7. august 2007
• Raivo Järvi: au vene demokraatidele! Postimees, 3. detsember 2007
• Raivo Järvi: inimesed, olge valvsad Postimees, 29. mai 2008
• Raivo Järvi: lätlane, eestlane, kommunist, nats ehk mõtisklusi aastavahetuseks Postimees, 30. detsember 2011

Tunnustus

• 2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk

Isiklikku

Raivo Järvi ema oli Poola päritolu ballettmeister ja tantsuõpetaja Svetlana Järvi. Tema isa oli muusik Riho Järvi.

Üliõpilaspõlves töötas ta tantsijana restorani Astoria varietees (ema koostatud varieteekavas) ja hiljem Inturisti hotelli Tallinn varietees.

Raivo Järvi oli kaks korda abielus. Abielust Signe Saidlaga sündis poeg Richard-Erik (1989). Aastail 1997-2012 oli tema abikaasa baleriin Tatjana Järvi (Bassova; Kilgas).

Kirjandus

• Piret Kooli. "Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai" (Pegasus 2019, ISBN 9789949681488)

Välislingid

• Margit Kilumets. „Ta kartis õudselt, et jäetakse elust kõrvale.“ Raivo Järvi tahtis olla pildil Eesti Päevaleht / LP, 20. detsember 2024
• Rainer Kerge. Särava elu tagamaad: Raivo Järvi jaoks oli üksindus nagu hea sõber, ravikuur ja puhkus Õhtuleht, 25. september 2019
• Raivo Järvi poeg isa elulooraamatust: hästi aus ja kohati valus lugemine ETV saade "Ringvaade", 24. september 2019
• Liisa Tagel, Kristi Sarap. Raivo Järvi. Härrasmehelik jutuvestja, keda pole unustatud Eesti Päevaleht / LP, 12. august 2017
• Piret Kooli. Tatjana Järvi: ei teagi, kuidas ma jaksan… Eesti Päevaleht / LP, 13. oktoober 2012
• Siim Randla. Raivo Järvi: Praegu on mu elus üks rängimaid perioode Õhtuleht, 5. juuni 2012
• "Onu Raivo rännakud" Kuku raadio saated Kuku Raadio kodulehel
• Enn Hallik. Raivo Järvi oli talvel pai, suvel pikajuukseline Pärnu Postimees, 12. märts 2005
• Raimu Hanson. Meediaarvustus: võitlus tuuleveskitega (Raivo Järvi jutusaate lühiarvustus), Postimees, 21. september 1998