Quadrilatero

Quadrilatero (tõlkes "nelinurkne") on nimi, mida traditsiooniliselt kasutatakse Austria keisririigi Lombardia-Veneetsia kuningriigis asunud kaitserajatiste süsteemi kohta. Kindlustuste võrgustik koosnes järgmisest neljast Mincio, Po ja Adige jõe vahel asunud kindlustusest: Peschiera, Mantua, Legnago ja Verona.

Nimi Quadrilatero viitab sellele, et kindlustuste asukohad moodustavad kaardil nelinurga. Napoleoni sõdade lõpust aastal 1814 kuni 1848. aasta revolutsioonideni olid need ainsad täielikult kaasajastatud ja relvastatud kindlused Austria keisririigis.^[1]

Alates ligikaudu 1850. aastast saadeti positsioonidele varustust ja abivägesid uut Veneetsia–Milano raudteed pidi.

Kogemus Itaalia teisest iseseisvussõjast aastal 1859, kui Itaalia armee kasutas esmakordselt vintpüsse, sundis austerlasi ehitama veel teisegi kindlustuste liini. See koosnes kaheksast peakindlustuste joonest umbes nelja kilomeetri kaugusel asuvast kindlustusest, mis valmisid 1866. aastal ning asusid ümber Verona.

Vaata ka

Itaalia ühendamine

Viited

↑ Rothenburg, G. "The Army of Francis Joseph". West Lafayette: Purdue University Press, 1976. Lk 18.

[1] Rothenburg, G. "The Army of Francis Joseph". West Lafayette: Purdue University Press, 1976. Lk 18.

[1]