Mine sisu juurde

Portaal:Astronoomia

Allikas: Vikipeedia
Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

AstronoomiaBioloogiaFüüsikaKeemiaMaateadus

Esiletõstetud artikkel


"Mysterium Cosmographicum" ("Kosmograafiline müsteerium") on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos. See ilmus Tübingenis 1596.

Kepler püüdis selles Koperniku maailmasüsteemi raames mõista tol ajal tuntud kuue planeedi vaheliste kauguste proportsioone viie platoonilise keha (korrapäraste hulktahukate) abil. Ta paigutas need Saturni orbiidile vastava sfääri sisse.

See teos oli esimene avaldatud teos Koperniku maailmasüsteemi kaitseks.

Kepleri enda sõnul tuli talle idee 19. juulil 1595, kui ta Grazis õpetades demonstreeris Saturni ja Jupiteri perioodilist konjunktsiooni sodiaagis. Ta sai aru, et korrapärased hulknurgad seovad ainsat siseringjoont ja ainsat välisringjoont kindlates proportsioonides. Loe edasi ...

Esiletõstetud pilt

ESTCube-1 pardalt tehtud fotod planeedist Maa.
ESTCube-1 pardalt tehtud fotod planeedist Maa.

ESTCube-1 pardalt tehtud fotosid planeedist Maa.

Taevakehi

Astronoome

Heinrich Wilhelm Olbers (17581840) oli saksa astronoom, arst ja füüsik. Ta avastas väikeplaneedid Pallase ja Vesta.


Ernst AbbeJohn Couch AdamsAdelardApollonios PergestWalter BaadeTadeusz BanachiewiczTycho BraheGiovanni Domenico CassiniJaan EinastoKalju EermeEratosthenesEne ErgmaFrancesco GrimaldiEdmond HalleyRoopi HallimäeUrmas HaudEdwin Powell HubbleLiia HänniHypatiaEnn KasakJohannes Kepler’Omar KhayyāmAbu al-KindiIndrek KolkaNikolai KozõrevGrigori KusminPierre-Simon LaplaceRobert LivländerChristen Sørensen LongomontanusMichael MaestlinJohann Heinrich von MädlerIsaac NewtonTiit NugisHeinrich Wilhelm OlbersGiuseppe PiazziChristian PollasHugo RaudsaarRegiomontanusCarl SaganArved SaparAleksei SavitšSergei ScharbeBernhard SchmidtErich Karl Wilhelm SchoenbergPeter Carl Ludwig SchwarzFriedrich Georg Wilhelm StruveMax TegmarkCarl Friedrich TennerJohann Daniel TitiusTõnu TuvikeneNeil deGrasse TysonÜlo VeltmannTõnu ViikCharles VillmannPehr Wilhelm WargentinErnst Öpik

Mõisteid

aastaparallaksaastavõrrandafeelajavööndAlinda-tüüpi asteroididantroopsusprintsiipapogeeApollo-tüüpi asteroididasteroidastrofüüsikaastronoomiline kevadastronoomiline suviastronoomiline vaatlusastronoomiline ühikBode seadusboliiddeferentDoppleri efektDysoni sfäärefemeriidekliptikaelliptiline galaktikaepitsükkelesimene kosmiline kiirusgalaktikageminiididgeotsentriline maailmasüsteemgravitatsiooniline punanihegravitatsiooniseadusGregoriuse kalenderheliotsentriline maailmasüsteemHubble'i seadushäiritushüperhiidJuliuse kalenderkaksikplaneetkalenderkalendriaastaKepleri seadusedkesköökevadine pööripäevkiloparsekkohalik päikeseaegkollapskomeetkosmiline kiiruskosmogooniaKuiperi vöökuuvarjutuskvadrantkvasarkääbusplaneetkääneleoniididliigaastamaaväline elumeteoormeteoorkehameteoriitmitmikplaneetmust auknadiirneutrontähtnutatsioonobservatooriumorbiitorbitaaljaamotsetõuspaljas silmpaokiirusparallaksparsekperigeeperiheelperseiididplaneedi definitsioonplaneetplaneetospolaartelgprotogalaktikadpulsarpunane hiidpunanihePäikese aktiivsusPäikese laikpäikeseseisakPäikesesüsteempäikesetuulpäikesevarjutuspööripäevseniitsodiaakspiraalgalaktikasupernoovaSuur PauktehiskaaslaneteleskoopterminaatortähesadutähesuurustäheteketähttähtkujuUniversumvalge kääbusvalgusaastavirmalisedvõrdpäevsusvööndiaegÖpiku-Oorti pilvööpäev

Loendeid

Astronoomiaportaalist

Täiskuu
Täiskuu

Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks.

Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja andurite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Loe edasi ...

Tsitaat

"Universum pole mitte ainult nii veider, kui me ette kujutame. Ta on veidram, kui me oskame ette kujutada."
J. B. S. Haldane (1892–1964)

Kuidas saad aidata?

Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: