Pliiglasuur
Ilme
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/Lead-glazed_stemmed_cup_MET_DP107683.jpg/220px-Lead-glazed_stemmed_cup_MET_DP107683.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/93/Chertsey_alphabet_tiles%2C_Chertsey_Abbey%2C_Surrey%2C_c._1250-1300%2C_lead-glazed_earthenware_-_British_Museum_-_DSC00057.jpg/220px-Chertsey_alphabet_tiles%2C_Chertsey_Abbey%2C_Surrey%2C_c._1250-1300%2C_lead-glazed_earthenware_-_British_Museum_-_DSC00057.jpg)
Pliiglasuur (vanasti ka seatinaglasuur) on glasuur, mille peamiseks sulandajaks on mõni pliioksiid (plii(II)oksiid PbO, plii(II,IV)oksiid Pb3O4, plii(IV)oksiid PbO2)[1]. Tegemist on madalkuumusglasuuriga.
Pliiglasuurid liigitatakse läbipaistvateks ja katvateks pliiglasuurideks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene pliiglasuur leiutati arvatavasti Mesopotaamias umbes 17. sajandil eKr. Sellest ajast on leitud savitahvlile kirjutatud pliiglasuuri retsept. Savitahvel leiti tänapäeva Iraagi põhjaosast.