Plii(II)oksiid
Plii(II)oksiid ehk pliimonooksiid on anorgaaniline ühend molekulivalemiga PbO. Ainel esineb polümorfism - see võib esineda nii tetragonaalse kui ka rombilise kristallistruktuuriga aine kujul. Tegemist on amfoteerse oksiidiga. Pliimonooksiidi kasutatakse laialdaselt klaasitööstuses pliiklaaside valmistamiseks, samuti tööstuslikus keraamikas, sealhulgas arvuti komponentide tootmisel.
Keemilised omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Metalliline plii saadakse PbO redutseerimisel süsinikmonooksiidiga temperatuuril umbes 1200 °C:
- PbO + CO → Pb + CO2
Ühendi värvus on seotud entalpia väikese muutusega:
- PbO(punane) → PbO(kollane) ΔH = 1,6 kJ/mol
PbO on amfoteerne oksiid, mis tähendab, et see reageerib nii hapete kui ka alustega. Hapetega reageerides moodustab PbO Pb2+ soolasid, moodustades vaheühendeid nagu [Pb6O(OH)6]4+. Tugevates alustes PbO lahustub ja moodustab plumbaate:
- PbO + H2O + OH− → [Pb(OH)3]−
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pliiklaasi tootmisel lisatakse plii klaasile reeglina PbO kujul. Olenevalt klaasisordist suurendab pliilisand klaasi murdumisnäitajat, dispersiooninäitajat (vähendab Abbe arvu), vähendab klaasimassi viskoossust, vähendab klaasi elektritakistust ja tõstab klaasi võimet neelata röntgenikiirgust. PbO lisamine nii klaasile kui ka tööstuslikult toodetud keraamikale muudab materjalid magnetiliselt ja elektriliselt inertsemaks, tõstes nende Curie punkti.
Ajalooliselt kasutati pliioksiidi laialdaselt ka majapidamiskeraamika keraamilistes glasuurides (pliiglasuur) ja seda kasutatakse siiani, kuid mitte enam massiliselt. Muud harvemad kasutusalad on kummi vulkaniseerimine ning värvipigmentide ja värvide valmistamine (pliikollane, plii-tinakollane, Napoli kollane).