Pillnitzi loss

Pillnitzi veepalee

Pillnitzi loss on Dresdeni samanimelises linnaosas asuv endine Saksi kuurvürstide ja kuningate suveresidents. Hoone koosneb kolmest kokkuehitatud paleest: veepalee, mäepalee ja uus palee. Pärast monarhhia kaotamist 1918. aastal läks kompleks Saksi liidumaa valdusesse ja alates 1963. aastast asub lossis Dresdeni Riikliku Kunstimuusemi tarbekunstimuusem.

Asetus

Pillnitzi loss asub Elbe kaldal, Dresdeni Pillnitzi linnaosas varasema küla kohal. Aastatel 1720–1721 rajati Elbesse ulatuvate treppidega veepalee, 1722–1723 mäepalee ning 1819–1826 neid ühendav uus palee. Nende vahel asub barokkstiilis lõbuaed. Lisaks kuulub kompleksi juurde park koos palmimaja, oranžerii ning Inglise, Hollandi ja Hiina aedadega.

Ajalugu

Vana palee

Pillnitzi valduste ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil seal asus vallikraavidega kindlus. Keskajal asus selle lähedal mäenõlval ka teine palee, tänapäeval asuvad seal kunstvaremed. Allikates maintakse Pillnitzit esimest korda 1403. aastal, kus seda kinnitatakse kui Heinrich von Karaßi abikaasa eravaldust. Sajandi lõpus läks valdus Zieglerite pere kätte, kellele kuulusid ka ümbruskonna külad. 1569. aastal müüdi maad kuurvürst Christian I õukonna liikmele, Christoph von Loß vanemale, kes lossi renessanss-stiilis ümber ehitas. 1694. aastal ostis lossi kuurvürst Johann Georg IV ning kinkis selle oma armukesele, Magdalena Sibylla von Neitschützile. Tema surma järel 1706. aastal sai omanikuks järgmine kuurvürst August Tugev, kes kinkis selle omakorda oma armukesele, Constantia von Coselile. Naise vangilangemise järel võttis August Tugev valdused tagasi ning need said kohtumispaigaks tema õukonna liikmetele. 1791. aastal kohtusid lossis Austria ja Preisimaa esindajad, kes allkirjastasid seal Pillnitzi kokkuleppe, millega nad tõotasid toetada Prantsuse kuningat tema vastasseisus revolutsionääridega. Esimesel mail 1818. aastal puhkes lossis tulekahju ja see põles maha, varemed lükati kokku ning nende kohale ehitati uus palee.

Barokklossid

Näide mäepalee Chinoiserie'st

Barokkstiilis vee- ja mäepaleed lasi 1720–1723 aastatel ehitada August Tugev osana projektist teha Pillnitzist oma suveresidents; plaani elluviijaks oli õukonnaarhitekt Matthäus Daniel Pöpplemann. Koos Moritzburgi lossi ja Zwingeriga on Pillnitz üks peamisi näiteid Dresdeni barokkist. Lisaks barokkstiilile on mõlemad paleed ka näited Chinoiserie'st ehk Ida-Aasia, eriti Hiina kunsti euroopalikust tõlgendamisest. Algselt koosnes veepalee kolmest eraldi paviljonist, mis hiljem ühendati. Selle trepid ulatavad otse Elbesse ja nendekaudu said gondlitega Dresdenist saabuvad õukonnaliikmed otse lossi astuda. Mõlema palee külgedel asuvad puidust tiivad ehitati aastail 1788 kuni 1791 kivist ümber.

Pärast vana palee mahapõlemist palus kuningas Friedrich August I ehitusmeister Christian Friedrich Schurichtil samasse kohta uus palee rajada. Hoone valmis suuremas osas 1822. aastaks. Selle juurde kuuluv kuplisaal on Dresdeni ainust klassitsistlik kuppelehitis. 1823. aastal lisandus hoonele köögitiib, 1829. aastaks valmis kirikutiib koos lossikabeliga. Nii kuplisaali kui ka kabelit ehivad Carl Christian Vogel von Vogelsteini maalid.

Park

Pillnitzi kompleks ülevalt

Lossipargil on nii prantsuse kui ka inglise stiilis elemente. Selle tuntumad vaatamisväärsused on Friedrich August I kolmkõlagondel, 250. aasta vanune Jaapani kameelia, oranžerii, palmimaja ning inglise ja hiina pavilljonid. Selle rajamisega alustati juba 1694. aastal, suurem areng leidis aset August Tugeva ajal.

1800. aasta paiku parki istutatud kameelia on vanim oma liigi esindaja Euroopas ning on pea üheksa meetrit kõrge. Selle tõi Jaapanist kaasa seal 1755. aastal koos Hollandi Ida-India Kompaniiga ekspeditsioonil käinud arst Carl Peter Thunberg. Taime hoidmiseks on rajatud eraldi kasvuhoone, mida saab piisavalt soojade temperatuuride saabudes lahti võtta ja eemale tõsta.

1861. aastal valminud palmimaja oli omal ajal Saksamaa suurim kasvuhoone. Tänapäeval kasvavad seal erinevad Austraalia ja Lõuna-Aafrika taimed. Selle lähedal asub 1880. aastal valminud oranžerii, mida varem kasutati nö mängumajana. Algselt asus seal karussell, mis 2023. aastal vanade allikate järgi taastati.

Pargi tagumises servas asuvad viinamäekirik ja gooti varemed. Viinamäekirik asendab 1596. aastast pärinenud vana lossikirikut, mis asus vana palee lähistel ja lammutati 1723. aastal, kui lossi laiendati. Gooti varemed rajati 1785. aastal keskaegse rüütlilossi stiilis, et pakkuda kontrasti toretsevatele paleedele.