Friedrich August I

See artikkel räägib Saksimaa esimesest kuningast, samanimelise Saksi kuurvürsti kohta vaata: August II Tugev

Friedrich August I (23. detsember 1750 Dresdenis – 31. mai 1827 Dresdenis) oli viimane Saksimaa hertsog ja kuurvürst ning esimene Saksimaa kuningas. Ta kuulus Wettini dünastia Alberti liini. 1763–1806 oli ta Friedrich August III nime all Saksimaa hertsog ja Saksi kuurvürst. Kuni 1768. aastani valitses tema eest regendina ta onu prints Franz-Xavier.

Friedrich Augusti sisepoliitika riigijuhina

Friedrich August oli suhteliselt vabameelne ja valgustatud valitseja; kohtureformide läbiviijana sai ta hüüdnime "Õiglane".

Friedrich Augusti välispoliitika riigijuhina

1789. aastal pärast Prantsuse revolutsiooni sõdis Saksimaa Friedrich Augusti juhtimisel siiski esialgu revolutsionääride vastu (alates 1796. aastast), kuid pärast Napoleon I võitu Preisimaa üle Jena ja Auerstadti lahingus liitus Friedrich August Napoleon Iga. Temast sai Prantsuse keisri Napoleon I üks ustavamaid liitlasi, tänu millele sai temast 1806. aastal lisaks Saksi kuningale ka Varssavi hertsog Fryderyk August I nime all (seda ka tänu sellele, et varem olid kaks Saksi kuurvürsti olnud Poola kuningad). Friedrich August jäi Napoleoni liitlaseks kuni 1813. aastani, mil tolle vastased Saksimaa vallutasid. Kuningas langes preislaste kätte sõjavangi. Maal hakkas kehtima Vene okupatsioon ning tundus, et riik annekteeritakse Preisimaa poolt.

Viini kongressil suutis Friedrich August tänu Austria keisri Franz I ja teiste valitsejate toetusele oma riigi, ehkki tunduvalt vähendatud kujul, siiski säilitada.

Pärast Friedrich Augusti surma sai troonile tema vend Anton.

Isiklikku

Friedrich August abiellus 1769. aastal Pfalz-Zweibrückeni printsessi Amaliega. Abielust sündis vaid üks tütar.

Eelnev Friedrich Christian	Saksi kuurvürst 1763–1806	Järgnev Tiitel kaotati
Eelnev Tiitlit polnud	Saksi kuningas 1806–1827	Järgnev Anton I