Mine sisu juurde

Pierre de La Rue

Allikas: Vikipeedia

Pierre de La Rue (umbes 1452 – 20. november 1518) oli renessansihelilooja ja laulja franko-flaami koolkonnast. Ta on selle koolkonna üks tuntumaid ja mõjukamaid esindajaid.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis arvatavasti Tournais ja sai hariduse kohalikus katedraalis. Aastatel 1469–1470 mainitakse ühes Brüsseli katedraalis tenorilauljat nimega Peter vander Straten. Kuna see on tema nime hollandikeelne variant, siis peetakse väga tõenäoliseks, et see oligi tema.[1] 1471. aastal oli ta Genti Jacobskerkis osalise tööajaga laulja, kellele maksti tasu katedraali mitmeotstarbeliste kulude eelarvest. 1472–1477 töötas ta Nieuwpoortis.

Tema asukoht 1480. aastatel pole hästi teada. Varem on arvatud, et ta oli aastatel 1483–1485 Sienas Itaalias, kuid on kindlaks tehtud, et "La Rue" sealsetes dokumentides viitab ühele teisele lauljale. Pierre de La Rue ei käinud ilmselt kunagi Itaalias, mis teeb ta teistest oma põlvkonna tähtsamatest franko-flaami koolkonna heliloojatest eristuvaks.[2]

Enne 1489. aastat oli ta mõnda aega Saksamaal. 1492. aastal liitus ta Saksa-Rooma keisri Maximilian I kooriga. Ta jätkas Habsburgide alluvuses töötamist kuni elu lõpuni.[2][3]

De la Rue reisis kaks korda Hispaaniasse. Olles teisel reisil, sattus ta 1506. aastal La Manche'i väinas laevaõnnetusse ning veetis kolm kuud kuningas Henry VII õukonnas. Pärast seda oli ta kaks aastat Hispaanias Kastiilia kuninganna Juana teenistuses ning naasis Hollandisse 1508. aastal. Juana oli maksnud talle poole suuremat tasu kui teistele lauljatele ning määras ta koori juhiks.

Oma reisidel kohtus ta kaasmaalastest suurte heliloojatega, näiteks Josquin des Prezi, Heinrich Isaaci ja Robert de Féviniga. Need kohtumised võisid olla tema stiili väljakujunemise mõjutajad.[4] 1515. aastal tegi õukond suure ringreisi läbi kõikide linnade, mis asusid vastse keisri Karl V valduste põhjapoolses osas. La Rue lahkus ametist järgmise aasta suvel ning asus elama Kortrijki, kus ta suri kaks aastat hiljem.

Pierre de La Rue oli surres üsna jõukas. Oma testamendis jagas ta oma varasid sugulastele, heategevusele, kooridele ja mujale. Ta oli ka määranud, et kuu vältel pärast tema surma tuleb igal päeval laulda reekviemi ning pärast seda veel 300 missat erinevates katedraalides. Ta palus ennast matta Kortrijki kirikusse, altarist vasakule. [5]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

La Rue kirjutas missasid, motette, Magnificat'e, teoseid Nutulaulude tekstidele, šansoone jm. Tema loomingu žanririkkus peegeldab tema positsiooni ühe Euroopa tähtsama muusikakollektiivi (Habsburgide õukonnamuusikute) põhilise heliloojana. Mõned uurijad on väitnud, et ta kirjutas muusikat ainult oma elu 20 viimase aasta jooksul, peamiselt kui ta oli õukonna teenistuses, kuid teoste täpne dateerimine ei ole õnnestunud, kuigi on olnud võimalik neid teatud ajalistesse rühmadesse jagada.

Stiililiselt on La Rue looming tema kaasaegsetest kõige sarnasem Josquini omaga ning ekslikku autorsuse määramist on nende kahe suhtes toimunud mõlemas suunas. Siiski on La Rue loomingus mõningad just talle iseloomulikud jooned. Ta armastas eriti madalaid hääli ning kasutas rohkem kromatismi kui enamik tema kaasaegseid. Kõikjal tema loomingus võib kohata rikkalikult dissonantse. Pikki ja tiheda faktuuriga lõike katkestas ta kontrastsete, ainult kahehäälsete osadega (seda võtet kasutasid mõnikord ka Ockeghem ja Josquin). Ta oli üks esimesi, kelle jaoks sai tavaliseks traditsioonilist neljahäälset kompositsiooni suurendada viie- ja kuuehäälseks. Üks tema kuuehäälsetest missadest, "Missa Ave sanctissima Maria", on vormi poolest tehniliselt keerukas kuuehäälne kaanon ning üldse esimene teadaolev kuuehäälne missa.

Kaanon on La Rue loomingus erilisel kohal, ta armastas neid kirjutada märkimisväärselt keerulistena, et mitte piirduda lihtsa imiteerimisega. Üks tema kahest "L'homme armé" missast algab ja lõpeb kaanoniga, milles kõik hääled esitavad sama meloodiat, kuid eri kiirusel. Lõpukaanon "Agnus dei" on ajastu ainuke selline kaanon neljale häälele. Kokku kirjutas La Rue kuus teost, mis on algusest lõpuni vaid kaanonivormis: kaks missat, kolm motetti ja üks šansoon. Lisaks kirjutas ta kolm missat, kaks motetti ja kolm šansooni, mis põhinevad kaanonil, kuid sisaldavad ka vabalt komponeeritud osi. Arvukalt on teoseid, mis sisaldavad kaanonilõike.

Missade kirjutamisel kasutas ta ka parodeerimist: kujundas hääled varem olemasoleva muusikalise materjali põhjal. Mõned missad kasutavad cantus firmus'e tehnikat, kuid harva rangelt, sest tihti eelistas ta parafraseerimist. La Rue kirjutas ühe varaseima säilinud polüfoonilise reekviemi, mis on ka tema kõige tuntumate tööde seas.

Motette on temalt säilinud 25, peamiselt neljahäälsed. Neis esineb imitatsiooni, kuid tavaliselt mitte kõige alguses nagu Josquinil. Äratuntav stiilitunnus on ostinato kasutamine, mis võib olla üksik noot, intervall või meloodiline motiiv. Kokkuvõttes on La Rue motetid kontrapunktiliselt keerukad nagu ka Ockeghemil, kellest noorem helilooja tõenäoliselt eeskuju võttis. Üle pooltel motettidest on teemaks neitsi Maarja. La Rue oli esimene helilooja, kes kirjutas Magnificat'e kõigis kaheksas helilaadis.

Tema 30 šansooni on stiililiselt mitmekesised. Kuna ta ei käinud kunagi Itaalia, ei kasutanud ta homofoonilise faktuuriga frottola-stiili, mis võlus teisi tema põlvkonna heliloojaid.

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Missad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Missa Alleluia (viiehäälne)
  2. Missa Almana (neljahäälne)
  3. Missa Assumpta est Maria (neljahäälne)
  4. Missa Ave Maria (neljahäälne)
  5. Missa Ave sanctissima Maria (kuuehäälne)
  6. Missa Conceptio tua (viiehäälne)
  7. Missa Cum iucunditate (nelja- ja viiehäälne)
  8. Missa de Beata Virgine (neljahäälne)
  9. Missa de Feria (viiehäälne)
  10. Missa de Sancta Anna (neljahäälne)
  11. Missa de Santa Cruce (viiehäälne)
  12. Missa de Sancto Antonio (neljahäälne)
  13. Missa de Sancto Job (neljahäälne)
  14. Missa de Septem Doloribus (viiehäälne)
  15. Missa de Virginibus (neljahäälne)
  16. Missa Incessament (viiehäälne)
  17. Missa Inviolata (neljahäälne)
  18. Missa Iste est Speciosa (viiehäälne)
  19. Missa Jesum Liate (neljahäälne)
  20. Missa L'homme armé I (neljahäälne)
  21. Missa Nunqua fué pena major
  22. Missa O gloriosa Margaretha (neljahäälne)
  23. Missa O Salutaris Hostia (neljahäälne)
  24. Missa Pascale (viiehäälne)
  25. Missa Pro fidelibus defunctis (nelja- ja viiehäälne)
  26. Missa Puer natus est (neljahäälne)
  27. Missa Sancta Dei Genetrix (neljahäälne)
  28. Missa Sine Nomine I (neljahäälne)
  29. Missa Sub Tuum praesidium (neljahäälne)
  30. Missa Tandernaken (neljahäälne)
  31. Missa Tous les regretz (neljahäälne)

Missad kahtlusaluse autorsusega

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Missa Iste Confessor
  2. Missa L'homme armé II (neljahäälne)
  3. Missa sine nomine II (neljahäälne)

Üksikud missaosad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Kyrie in festo Paschale
  2. Kyrie Paschale
  3. Credo Angeli Archangeli
  4. Credo de villagiis
  5. Credo l'amour de moy
  6. Credo
  7. Credo

Motetid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Ave Regina cœlorum
  2. Ave sanctissima Maria
  3. Considera Israel
  4. Da pacem, Domine
  5. Delicta juventutis
  6. Gaude virgo mater
  7. Lauda anima mea Dominum
  8. Laudate Dominum omnes gentes
  9. O Domine Jesu Christi
  10. O salutaris hostia
  11. Pater de caelis Deus
  12. Quis dabit pacem
  13. Regina coeli
  14. Salve mater salvatoris
  15. Salve regina I
  16. Salve regina II
  17. Salve regina III
  18. Salve regina IV
  19. Salve regina V
  20. Salve regina VI
  21. Santa Maria virgo
  22. Si dormiero
  23. Te decet laus
  24. Vexilla Regis-Passio Domini

Motetid kahtlusaluse autorsusega

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Absalom, fili mi (algselt omistatud Josquinile)
  2. Domini est terra
  3. Lamentationes Hieremiae
  4. Virga tua

Magnificat'id

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 8 Magnificat'i 6 häälele

Šansoonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. À vous non autre
  2. Au fen d’amour
  3. Autant en emporte
  4. Carmen in re
  5. Ce n’est pas jeu
  6. Cent mille regretz
  7. De l’œil de le fille
  8. Dedans bouton
  9. Dicte moy bergere
  10. D’ung altre aymer
  11. D’ung desplaisier
  12. En espoir vis
  13. En l’amour d’un dame
  14. Forseulement
  15. Forseulement
  16. Iam sauche
  17. Il fault morir
  18. Il viendra le jour
  19. Incessament mon povre cueur
  20. Las que plains tu
  21. Ma bouche rit
  22. Myn hert altyt heeft verlanghen
  23. Plorés, genicés, criés -Requiem
  24. Pour ceque je suis
  25. Pourquoy non
  26. Pourquoy tant me fault; Pour ung jamais
  27. Si le changer
  28. Tant que nostre argent
  29. Tous les regretz
  30. Tous nobles cueurs
  31. Trop plus secret

Šansoonid kaheldava autorsusega

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Adieu comment
  2. Dueil et ennuy
  3. Je n’ay regretz
  4. Sailliés avant

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Meconi, 2003, p. 5
  2. ↑ 2,0 2,1 Meconi, Grove
  3. ↑ Meconi, 2003, p. 10-13
  4. ↑ Staehelin, Grove
  5. ↑ Meconi, 2003, p. 45-52
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pierre_de_La_Rue&oldid=6712566"