Peeter Sink
| Peeter Sink | |
|---|---|
| Sünninimi | Peeter-Adolf Sink |
| Sündinud |
30. märts 1902 Pilistvere kihelkond |
| Surnud |
31. mai 1957 (55-aastaselt) Elva |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Tallinna Kunsttööstuskool |
| Tegevusala | maalikunstnik, luuletaja, vaimulik |
Peeter-Adolf Sink (30. märts 1902 Pilistvere kihelkond – 31. mai 1957 Elva) oli eesti maalikunstnik, luuletaja, kultuuri- ja usutegelane.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Peeter Sink sündis Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Soomevere külas. Isa jutustused Johann Kölerist äratasid erksa vaimuga luulemeelses poisis huvi kunsti vastu. 1919. aastal lõpetas ta Tallinna Kunsttööstuskooli maalikunsti erialal, olles õppinud Nikolai Triigi juhendamisel.
Ta esines oma töödega mitmel näitusel. Kunstnikuna lähtus Peeter Sink koolis omandatud juugendlikust stiilist, aga ka dekoratiivsest art déco'st. Tema arvukad maastikumaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest, neis avaldub kunstniku tõsine vaimne hoiak ja talle omane poeesia.[1]
Peeter Sink võttis osa Eesti Vabadussõjast. Pärast usulist ärkamist pühendus ta alates 1920. aastast äratusjutlustaja ja misjonärina usulisele tegevusele. Ta oli aastast 1923 rahvusvahelise kristliku noorteliikumise Christian Endeavor (CE) reisisekretär (rändjutlustaja), ning aastatel 1926–1932 selle juht, hiljem Eesti pühapäevakoolide allianssliidu reisisekretär.[1] Ta oli Eesti Kristliku Raudteelaste Ühingu asutaja aastal 1929[2] ja astus 1938. aastal Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse.[1] Tallinnas juhtis Peeter Sink koos Eugen Tanneriga evangeeliumi vennaste ühingu Saalemi kogudust.[1]
Enne teist maailmasõda ilmus tema sulest rohkelt vaimulikku noorsookirjandust ja kolm luulekogu ("Sügavuste helid", "Kõrveteel", "Varjude maal"), samuti tõlkeid ja artikleid. Ta on kirjutanud üle 500 luuletuse ja sama palju laulutekste, millest paljud viisistas tema abikaasa, helilooja Marje Sink. Peeter Sink andis välja kaks kaheosalist vaimulike laulude kogumikku, toimetas ajakirja Noorte Elu, jõulualbumit "Jõuluõhtu" ning traktaatlehte Võta ja loe!
1952. aastal haigestus Peeter Sink kopsutuberkuloosi. Viimased eluaastad veetis ta Elvas, kus oli aastatel 1955–1957 EELK Elva koguduse õpetaja.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema õde Anna Kalamees oli eesti kopsuarst. 1930. aastal abiellus Peeter Sink Marje Gildemanniga, kes lõpetas Tallinna Konservatooriumis kompositsiooni ning koorijuhtimise klassi. Abielust sündis kaks poega: Tunne ja Kuldar. Abikaasa Marje viisistas mitu Peeter Singi luuletust ning abistas teda evangelistitöös.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Avatud on Peeter Singi maalinäitus Eesti Kirik, 16.11.2010. Vaadatud 20.07.2015.
- ↑ Kristlikud raudteelased teevad oma tööd rõõmuga Eesti Kirik, 04.03.2015. Vaadatud 29.07.2015.