Pilistvere kihelkond
Pilistvere kihelkond (lühend Pil; saksa keeles Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal ning Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis.
Kihelkonnakirik oli Pilistvere Andrease kirik.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tõenäoliselt rajati Pilistvere kihelkond 13. sajandi alguses Pilistvere muinaskihelkonna aladele ja see kuulus Nurmekunna maakonna koosseisu. 1234. aastal on paavsti kirjas nimetatud Pilistvere kihelkonda ühena seitsmest kihelkonnast Tartu piiskopkonnas.[1]
1480. aastal kuulus Pilistvere Põltsamaa halduspiirkonda, sealt edasi Viljandi komtuurkonna alluvusse. Poola ajal oli taas Põltsamaa staarostkonna all, hiljem Tartu,[2] 1773. aastast Venemaa keisririigi Pärnu kreisi[3] koosseisus. Sellises pidevas võimude muutuse keerises olles ja sõdade tallermaana jäi Pilistvere kihelkond oma arengutasemelt muust Viljandimaast maha.
1865. aastal algas kihelkonnas talude päriseksostmine.
Pilistvere kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Arussaare mõis (Arrosaar) – riigimõis
- Eistvere mõis (Eigstfer) – rüütlimõis
- Hermani mõis (Hermannshof) – rüütlimõis
- Imavere mõis (Immafer) – rüütlimõis
- Jalametsa mõis (Jallametz) – Laimetsa kõrvalmõis
- Kabala mõis (Kabbal) – rüütlimõis
- Kihnu mõis (Kihno) – Kõo mõisa karjamõis
- Kõo mõis (Wolmarshof, Wollmarshof) – riigimõis
- Laimetsa mõis (Laimetz) – rüütlimõis
- Loopre mõis (Loper, Kawershof[2]) – rüütlimõis
- Ollepa mõis (Ollepäh) – rüütlimõis
- Pilistvere kirikumõis (Pastorat Pillistfer) – kirikumõis
- Võrevere mõis (Werrefer) – Imavere kõrvalmõis
Pilistvere kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Arusaare vald (1866–1897)
- Eistvere vald (1866–1896)
- Imavere vald (1866–1917)
- Jalametsa-Laimetsa vald (1866–1896)
- Kabala vald (1866–1917)
- Kõo vald (1866–1917)
- Loopre vald (1866–1899)
Pilistvere kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]- Kabala mõisa kalmistu
- Kikevere kalmistu
- Pilistvere kalmistu
- Pilistvere kirikuaed
- Pilistvere uus õigeusu kalmistu
- Pilistvere vana õigeusu kalmistu
Rahvarõivad
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandi esimesel poolel olid levinud järgmised tunnused.
Naisterõivad:
- Linasest riidest särk, millel olid laiad mahamurtud ja rikkalikult pilutatud särgikraed
- linase lõime ja villase koega kootud seelik
- põll
- sabaga tanu ehk linuk (pruudilinuk)
- laiad geomeetrilise ornamendi ja iseseisva äärekirjaga kirivööd
- õlakate (sõidutekk)
- potisinised seesidega kampsunid
- värvilised ostetud materjalist põlled
- pikk kuub
- kampsun
- rüü
- kasukas
- sukad
- kindad
- jalas pargitud veisenahast pastlad või mustad madala kontsaga kingad
- ehted
Meesterõivad:
- Valge linane särk
- poolpikad linased või villased täislakaga põlvpüksid
- sukad koos sukapaeltega,
- potisinised lippidega vatid
- rüü (suvine ülerõivas, peamiselt tööriie),
- vatt (kampsun)
- pikk-kuub (vati peal vöötatud pikk kuub, vöö vahel kirikindad),
- kasukas (talvine ülerõivas),
- villane vöö,
- kindad,
- pastlad, alates 19. sajandi II veerandist pidupäeviti saapad
- suvel murumüts või kaapkübar ja talvel kõrvik[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Paistu kirik 700 aastane. Oma Maa, 6 juuli 1934.
- ↑ 2,0 2,1 Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 310–313.
- ↑ Tiina Jürgen. Pilistvere rahvarõivad.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 310–313.