Mine sisu juurde

Pape looduspark

Allikas: Vikipeedia
Pape looduspark
Dabas parka "Pape"
Rannaluited
Koordinaadid 56° 10′ 0″ N, 20° 55′ 5″ E
Pindala 108,66 km²
Tüüp looduspark
Moodustatud 2003
Pape looduspark (Läti)
Pape looduspark
Kaart

Pape looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonnas Nica ja Rucava vallas. Looduspargis asub Pape järv.

Kaitseala loodi 2003. aastal, et kaitsta seda läbivaid rändlinde ja alal pesitsevaid linde, lisaks sealseid väärtuslikke biotoope. Kaitseala pindala on 10 866 ha.[1]

Kaitsealal asuvad Rucava valla Pape ja Nida külad ning Nica valla Kalnišķi küla. Tegemist on Natura 2000 alaga.[2] Lõunas ulatub kaitseala Leedu piirini.

Nii Nida soo kui ka Pape järv kuuluvad Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Kaitsealal esineb 632 liiki soontaimi ja 135 liiki sammaltaimi, neist 72 liiki on looduskaitse all. Linde on sealt leitud 272 liiki, liblikaid 1292 liiki, muid selgrootuid 376 liiki. Kahepaikseid ja roomajaid elab seal 11 liiki, imetajaid 34 liiki, kalu aga 21 liiki, Läänemere akvatooriumi arvestades aga 32 liiki.[3] Kaitseala läbib ka tähtis nahkhiirte rändetee.[4]

Ezerskolase ohvrikivi

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Nica vallas hiiepaik Ezerskolase ohvrikivi juures ja hiiepaik Bātupšķi kivi juures,[5] kohaliku kaitse all on hiiepaik Graviņase kivi ja pärna juures.[6] Rucava vallas on riikliku kaitse all Pape majaka torn, Pape Ķoņu ciemsi kaluriküla, Jūrmalnieki kalurite talu ja Gaiļi talu.[7] Kohaliku kaitse all on Nida muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Agatnieki talu, Boži talu, Jūrkalni talu, Ezermaļi talu elumajaja ja Pape kalatööstuse kalatöötlemistsehh.[8] Kaitsealale jäävad veel kaitse all mitte olevatest kultuurimälestistest Ezerskola talu, kus asus varem Pape mõisa keskus, ja Jāņakmens ehk Piirikivi.[9]

Üksikobjektidena on kaitse all Nida mererand, Ezerskola ohvripärn ümbermõõduga 5,17 ja kõrgusega 8 meetrit, Grantskalni pärn ümbermõõduga 4,42 ning kõrgusega 27 meetrit, hõberemmelgas nr. 292 ümbermõõduga 4,8 ja kõrgusega 5 meetrit, Krustiņi jugapuu ümbermõõduga 0,86 ning kõrgusega 8 meetrit ja Kalnišķi jugapuu ümbermõõduga 1,43 ning kõrgusega 7 meetrit, lisaks veel mitmed nimetud põlispuud. Kaitse all on männid ümbermõõtudega 2,51 meetrit, 2,75 meetrit ja 2,86 meetrit, pärnad ümbermõõtudega 3,67 meetrit ning 4,35 meetrit, tammed ümbermõõtudega 4,3 meetrit ja 4,05 meetrit, jugapuu kõrgusega 4 meetrit, jugapuud ümbermõõtudega 0,73 meetrit ning 0,85 meetrit, vaher ümbermõõduga 3,86 meetrit ja sanglepp ümbermõõduga 3,25 ning kõrgusega 16 meetrit.[10]

Ezerskolase ohvripärn

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

1966. aastal rajati Pape külla linnuvaatlusjaam, 1977. aastal moodustati aga selle ümbruskonda Pape järvel pesitsevate veelindude ja rändlindude kaitseks ornitoloogiline kaitseala. Kaitseala moodustati ka Nida soo kaitseks, mis on ainus Läänemereni ulatuv soo Lätis, lisaks esinevad seal nii madalsoo, siirdesoo kui ka raba ja seal kasvab mitmeid haruldasi taimi. 1986. aastal moodustati Nida külanõukogus Kalnišķi hoiuala pindalaga 731,6 hektarit. 1999. aastal liideti mõlemad kaitsealad ühtseks hoiualaks.

Vääriselupaigad

[muuda | muuda lähteteksti]

Looduspark on üks tähtsamaid paiku Lätis, kus kasvab lääne-mõõkrohi. Nida soos kasvavad porss ja kollakas sõrmkäpp. Sealsel alal on arvukalt kaitstavaid biotoope, mis on tingitud sealsest reljeefist ja osaliselt ka inimtegevusest. Kokku on seal 22 kaitset vajavat elupaigatüüpi. See on ka üleilmse tähtsusega rukkirääkude elupaik.[11]

Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esinevad seal mereveega üle ujutatud liivamadalad, Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud, kujunevad liikuvad rannikuluited, liikuvad rannikuluited (valged luited) rand-luidekaeraga (Ammophila arenaria), rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited), leostunud kinnistunud luited hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum), atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited, kanarbiku (Calluna) ja hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) kuivad liivanõmmed, läänetaiga, bentiliste mändvetikakooslustega (Chara spp.) kalgiveelised vähe- kuni kesktoitelised veekogud, jussheinaga (Nardus) liigirikkad rohumaad silikaatsel mullal, Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad, sinihelmikaniidud (kooslus Molinion caerulea) karbonaatsel või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel, aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis)ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud, looduslikus seisundis rabad, inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad, siirdesood ja õõtsiksood, tamme (Quercus), pärna (Tilia), vahtra (Acer), saare (Fraxinus) või jalakatega (Ulmus) Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad, koosluse Carpinion betuli lähis-atlantilised ja Kesk-Euroopa tammikud või tamme-valgepöögi metsad, Fennoskandia soostunud- ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.[12] Luidetevahelisi niiskeid nõgusid nagu Bernāti looduspargis seal ei esine, ehkki analoogne taimestik kasvab Pape kanali kallastel.[13]

Läti alade jaoks on unikaalne Nida rand, kus kolme kilomeetri ulatuses moodustavad ranna veeriskivid. Ka ulatub seal Nida soo otse mereni, nii et lained murrutavad seal turbakihti.[14] Nida soo on enamasti looduslikus seisundis, ent osaliselt on seal sinna kavandatud turbatootmisega seoses raba veetasakaal kraavidega rikutud.[15]

Nida rand

Taimestik

[muuda | muuda lähteteksti]

Sealsed inimtekkelised maastikud on üks kolmest aira Aira praecox leiukohast Lätis, ka on need üks viieteistkümnest paigast Lätis, kus kasvab harilik põldkortsleht. Pape kanal on üks vähestest põldkännaku kasvupaikadest Lätis.[16]Samas on sealsetest metsadest ligi 25 % vanemad kui 100 aastat.

Looduspargis on sagedased mitmed sealses regioonis sagedased, aga mujal Lätis haruldased taimed nagu raba-jänesvill, porss, lääne-mõõkrohi ja tamarisk-kariksammal.[17] Rannaluidetel kasvavad rand-seahernes, piimjuur Tragopogon heterospermus, käokannus Linaria Loesellii, Gmelini kilbirohi, meri-koldrohi, pööris-kipslill, väikeseõiene hiirehernes, põisrohi Silene borysthenica ja spargel, viimase kohta on aga oletatud, et see võib seal kasvada metsistunult.[18]

Sealsed niidud on kahesugused. Luidete lähedal valdavad liivased niidud, kus domineerivad liivtarn ja võnk-kastevars. Savistel niitudel valdab harilik sinihelmikas. Haruldastest taimedest kasvavad seal ürt-punanupp, padutarn, rannikas, rand-õisluht ja tuderluga. Vanematel niitudel esinevad ka murulauk, nurmlauk, mugultulikas ja pööris-kipslill, Täheldatud on, et Lätis üliharuldane aira on välja tõrjumas pisilina. Teede lähistel kasvab nuttluga ja väike paganapea.[18]

Tee Pape looduspargis. Sild üle Paurupe jõe

Sealsetes metsades kasvavad valdavalt männid, kuused, soo- ja arukased, vähem on haaba, halli leppa ja sangleppa. Lisaks kasvavad seal veel kadakad, pihlakad ja paakspuud. Puhmarindes domineerivad mustikas, kanarbik, sinikad, jänesekapsas ja leselehed. Endisel Kalnišķi hoiualal kasvavad jugapuud, luuderohi ja tamarisk-kariksammal. Kohati leiab metsadest mets-aruheina, veekogude lähistel kasvavad konnaosi, harilik soovõhk, harilik soosõnajalg, harilik maavits, oja-allikrohi ja loim-vesipaunikas. Papest põhja pool kasvavates vanades männikutes esineb mägi-piimputke ja harilikku tuhkpuud.[19]

Nida soos kasvavad raba-jänesvill, kollakas sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, soo-neiuvaip, vahelmine huulhein, turvastarn, pruun sepsikas ja soohiilakas. Seal kasvab ka piirkonnas sage, ent mujal Lätis haruldane hammassammal Odontoschisma sphagnii. Soos on invasiivselt levimas võõr-kõverharjak.[19]

Loomastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsealalt on leitud 84 liiki looduskaitsealuseid linde. Looduspark on tähtsaks elupaigaks sellistele liikidele nagu rukkirääk, hüüp, väikehuik, roo-loorkull, väikehüüp, must-harksaba, madukotkas, merikotkas, roo-ritsiklind, tarna-roolind ja roohabekas.[20] Sealsetes metsades elavad musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn, kassikakk, värbkakk, leitud onn tetrede mänguplatse.[21] Rändeteed Pape järve ja Läänemere vahel kasutavad praktiliselt kõik Läti linnuliigid, sealjuures on nähtud korraga ligi 5000 koovitajat. Selle läbivad läbirändel ka peaaegu kõik looduskaitsealused linnuliigid, nii kasutavad olulise rändeteena seda loodusparki välja-loorkull, suur-konnakotkas, kaljukotkas, mudanepp, rohunepp, sooräts ja tarna-roolind. Piirkond on ka oluline lindude talvitamispaik. Sealsetel randadel talvitub aastas 12 000 – 15 000 jääkosklat, üks protsent Baltikumi krüüslitest ja arvukalt muid veelinde.[21]

Rände ajal on looduspargist leitud kõiki Lätis elavaid nahkhiireliike. Osad nahkhiired jäävad sinna ka talvituma. Imetajatest on kaitsealalt leitud veel metssiga, metskitse, põtra, rebast, hunti, ilvest, kobrast, saarmast, halljänest, valgejänest, kährikut, ondatrat, metsnugist, kivinugist, mäkra, tuhkrut ja naaritsaid.[22]

Hobused Pape looduspargis

Kaladest elavad Pape järves linask, nurg, haug, särg, roosärg, koger, hõbekoger, ahven, kiisk, viidikas ja mudamaim. Pape kanalis elavad veel lisaks säinas, ogalik, luukarits, Amuuri mõrukas, vimb ja lest, ka esineb seal jõevähki. Kanalis peatuvad vahel ka meritint, tõugjas, meriforell, Euroopa mõrukas ja jõesilm.[23]

Kaitstavatest mardikatest elavad seal vaablassikk, Carabus clathratus ja karus-lühitiib.[24]

Pape looduspargi liblikafauna on unikaalne; samas on see kõige põhjalikumalt uuritud piirkond Lätis, kuna aastail 1995–1998 tegi Soome Keskkonnainstituudi töörühm seal ööliblikate seiret. Kokku on sealt leitud 1298 liiki liblikaid, mis moodustab üle poole Lätist leitud liblikaliikidest. Seal elavad mustlaik-apollo, suur-kuldtiib, teelehe-mosaiikliblikas, vareskaera-aasasilmik, sõõrsilmik, suur-mosaiikliblikas, rüütelöölane, Proserpinus proserpina, harilik piksepeni, suur-kiirgliblikas, pääsusaba, Conisania leineri, Cucullia balsamitae, Aristotelia coeruleopictella, kollapaabusilm, sini-paelöölane, kevadpaabusilm, haavalumik.[25] Mitmeid liblikaid on Lätist leitud ainult Pape maastikukaitsealalt: Nemapogon inconditella, Monochroa niphognatha, Dichomeris marginella, Cnephasia genitalana, Agriphila geniculea, Cilix glaucata ja Idaea fuscovenosa. Arvukam on liikide loetelu, kelle puhul on väljaspool kaitseala Lätist vaid üksikuid leide: Agonopterix assimilella, Agonopterix subpropinquella, Agonopterix yeatiana, Agonopterix purpurea, Scythris cicadella, Coleophora hydrolapathella, Colophora silenella, Pancalia nodosella, Caryocolum cauligenellum, paju-klaastiiib, Cochylidimorpha woliniana, Aethes beatricella, Cochylis hybridella, võrse-sõrmiktiib, Agriphila aeneociliella, Catoptria osthelderi, ussikeele-leedik, kase-põõsavaksik, Pachycnemia hippocastanaria, tamme-pisivaksik, sügisene ubapõõsavaksik, Schrankia intermedialis, ida-mähkuröölane, umeserv-kollaöölane, hele-tüveöölane, Hadena irregularis, remmi-rukkiüülane, ranniku-varreöölane ja joon-liivaöölane.[26] Looduspark moodustab rändetee ka osade sealsete liblikate jaoks.[27]

Geoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsealal avanduvad triiase Nemūnase kihistu punakaspruun savi, kips, liivakivi, mergel ja peeneteraline liiv, lõuna pool aga juura ajastu Papile kihistu mustad ja tumehallid savid ning savikas liiv. Aluskorra kihistud ei kajastu aga ei kaitseala maastikul ega elustikus. Pealiskorras domineerivad rannaluidete liiv ja soomullad. Sealsete soode turbakiht on 4–7 meetri paksune.[28]

Kaitseala tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseala ohustavad metsade erastamine, mis võib neid noorendada ning muuta nad sobimatuks luuderohu, jugapuu, tamaris-kariksambla ja mets-aruheina jaoks. Soosse on ilmunud invasiivne võõrliik võõr-kõverharjak, randadele aga kurdlehine roos. Ka on ohuks kalaliikide ülepüük ja Pape järve eutrofeerumine ning edasine kinnikasvamine. Kaitseala algses üldplaneeringus jäid väärtuslike elupaikadena märkimata osad luited, seega pole sellega arvestanud ka Rucava valla üldplaneeringus.[29]

Rohualade hooldeks asustati 1999. aastal kaitsealale 18 hobust ning 2004. aastal 23 veist ja 5 euroopa piisoni vasikat. Kõigi nende arvukus on hiljem kasvanud.[30] Kaitsealal on alustatud ka kurdlehise roosi tõrjet[31] ja mingi tõrjet, et kaitsta Pape järvel pesitsevaid veelinde.[32]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Dabas aizsardzības pārvalde
  2. ↑ Latvian Natura 2000 – List of Protected Nature Territories of European Significance
  3. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 6.
  4. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 14.
  5. ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2020. Vaadatud 1. jaanuaril 2021.
  6. ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2020. Vaadatud 1. jaanuaril 2021.
  7. ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2022. Vaadatud 1. jaanuaril 2021.
  8. ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2022. Vaadatud 1. jaanuaril 2021.
  9. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 19.
  10. ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  11. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 45.
  12. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 48.
  13. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 50.
  14. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 49.
  15. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 57.
  16. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 59.
  17. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 62.
  18. ↑ 18,0 18,1 Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 63.
  19. ↑ 19,0 19,1 Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 64.
  20. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 67.
  21. ↑ 21,0 21,1 Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 68.
  22. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 69-70.
  23. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 71.
  24. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 74-75.
  25. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 75-77.
  26. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 78.
  27. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 79.
  28. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 30–31.
  29. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 82-83.
  30. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 109.
  31. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 112.
  32. ↑ Dabas parka "PAPE" dabas aizsardzības plāns 2007.– 2018.g. lk 115.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pape_looduspark&oldid=6744604"