Paljajalujalatsid
Paljajalujalatsid ehk kergjalatsid on jalanõud, mis võimaldavad näiliselt kõndida paljajalu. Jalatsi eesmärk on jalga kaitsta keskkonnaolude eest, kuid mitte piirata jala liikumist, ehk lasta toimida jalgadel nagu looduses jalatsiteta.
Paljajalu kõndimine on kasulik, kuna siis on inimese rüht loomulikus asendis ja keharaskus jaotub jalatallale ühtlaselt. Paljajalu kõndides teevad kõik lihased tööd, et inimest püsti hoida. Samuti jalatalla närvide stimulatsiooni kaudu saab inimese aju signaale, et igal pinnasel ei ole võimalik ühtmoodi astuda. Kõndimisel on võimalik varbaid välja sirutada ja tõugata ja astumisel tasakaalu hoida. See on kõige loomulikum ja tervislikuma liikumise viis.
Paljajalujalatsiteks kvalifitseeritakse jalanõud, mis vastavad kindlatele nõuetele.
- Kand ja varvas on samal kõrgusel (ingl k zero drop)
- Avar jalakujuline esiosa, milles varvastel on ruumi vabalt liikuda, igale varbale on olemas oma koht
- Painduv tald, mis liigub jalaga kaasa
- Kaalult kerged
- Jalatseid on võimalik jala külge kinnitada (nt paelte või krõpskinnisega)
- Puuduvad võlvitoestused
- Puuduvad kanna- ja muud pehmendused.
Tänapäeval on paljajalujalatseid eri tegumoega. On olemas jalatsid, mida ei pruugi visuaalsel vaatlusel liigitada paljajalujalatsiteks, kuigi loetletud tingimused on täidetud. Samuti on olemas varvikutaolised jalanõud, mille varvastel on omaette kojad, mis kõik kokku moodustavad jalanõu.[1]