Pael
|
See artikkel on tekstiiltootest; püünise kohta vaata Pael (püünis); video kohta vaata KanadonMuhedad |
Pael (Lõuna-Eestis paal) on pikk kitsas ribakangas, harvem lõngadest punutud nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kooshoidmiseks, kokkusidumiseks jms; on ka kitsam lint ja peenem nöör.[1] Punutud paelu valmistatakse erinevatest kiudmaterjalidest, tuntumad sidumisvahendid on näiteks saapa-, kingapaelad, juuksepaelad, põllepaelad, pakipaelad jne.
Eesti etnograafias nimetati varem paelaks kitsast ja lühikest ilma koelõngata vööd, mida valmistati palmitsedes või kuni 2 cm laiust koelõngadega vööd, mida kasutati köitmiseks, kaunistamiseks, tugevdamiseks jms. Eristati erinevate kirjade ja keermetega paelu.[2]
Kasutusel olid säärepaelad, peapaelad, pulmapaelad jm. Eesti talupojapulmas seoti paelu pulmamõõga, õllekannu ja torupilli ümber.[2]
Tänapäeval valmistatakse Eestis villasest ja puuvillasest materjalist eri laiusega dekoratiivseid ja kaunistuspaelu, aga ka vööpaelu, nii käsitööna kui ka tekstiilitööstuse toodanguna. Kasutatakse rohkesti eesti rahvuslikke motiive, ornamente ja mustreid. Laiad vööpaelad on leidnud laialdast kasutamist kooride, tantsurühmade jm riietusse rahvusliku nüansi toomisel.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 27.05.2020
- ↑ 2,0 2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 134