Peapael
Peapael on kitsas peakate, mida kantakse lahtiste juuste kinnihoidmiseks või ehtena.
Etnograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis kanti seda arvatavalt juba esiaja lõpust peamiselt neidude peaehtena. 19. sajandil kanti peapaela põhiliselt Lõuna-Eestis ja Saaremaal, vähem Lääne-Eestis.
Peapael punuti värvilistest lõngadest või kooti kirivöötehnikas. See oli kuni 2 cm laiune ja selle otsad sõlmiti kokku kuklas[1]. Saaremaal kinnitati peapael haagi või nööbiga. Mulgimaal olid pääpaelad võrukujuliselt kokku õmmeldud, nende kuklaosas rippus seljale umbes 30 cm pikkune lopsakas tutt[2].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 199.
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 139.