Mine sisu juurde

Palamuse kalmistu

Allikas: Vikipeedia
Palamuse kalmistu uue osa värav.
Foto: 22. oktoober 2014

Palamuse kalmistu on kalmistu Palamuse kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Palamuse alevikus Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.

Kalmistu koosneb kolmest osast: vana kalmistu Kalmistu tänavast (Palamuse–Kudina maantee osa Palamuse alevikus) lõuna pool, uus kalmistu maanteest põhja pool ning uusim osa vanast kalmistust ida pool.

Kalmistu vana osa pindala on umbes 1,43 hektarit, uue osa pindala on umbes 1,39 hektarit ja uusima osa pindala on 0,49 hektarit. Ametlikult on kalmistu suurus 3,8711 hektarit.[1]

Kalmistu jääb Palamuse kirikust linnulennult umbes 600 m kaugusele idasse.

Kalmistu uues osas asub Palamuse Vabadussõja mälestussammas.[2]

Kalmistu rajati 1773. aastal. 1822. aastal laiendati kalmistut[3], kuid 19. sajandi lõpul oli vanas osas oli juba matmispaikade puudus. Esimest korda üritati 1891. aastal osta kalmistule juurde neli vakamaad.[4]

Uus osa rajati 1902. aastal[5] ja õnnistati septembris 1905 sisse kirikuõpetaja Gustav Punga poolt.[4]

1906. aastal valmisid kalmistul kahel pool maanteed uued väravad - vana osa põhjaküljele ja uue osa lõunaküljele. Väravad on samasugused, projekti tegi arhitekt Rudolf Moritz von Engelhardt.

Uusim idaosa eraldati juba 1970. aastate algul, kuid matma hakati sinna alles 1990. aastatel. Uusim osa on praegu suuresti kasutamata, matuseala hõlmab sellest väikese osa.

Kalmistule maetuid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "Vallavolikogus". Palamuse Valla Teataja nr 1, 5. jaanuar 2017. Lk 3
  2. Kultuurimälestis nr 27110 "Vabadussõja mälestussammas"
  3. "Palamuse kihelkond". Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 1922. Lk 29
  4. 4,0 4,1 Tiit Lääne. ""Viimne puhkepaik Kabelimäel". // "Palamuse". Maalehe Raamat. Tallinn 1999. Lk 70–71
  5. Juhan Karma, Eerik Teder. "Palamuse ja Oskar Luts" Tallinn 1970. Lk 50–51
  • "Palamuse kihelkond". Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 1922. Lk 29
  • "Palamuse". // Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoimetaja Jaan Rumma, toimetaja Johannes Gabriel Granö, Johannes Voldemar Veski. Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 351 [1].
  • Tiit Lääne. "Viimne puhkepaik Kabelimäel". // "Palamuse". Maalehe Raamat. Tallinn 1999. Lk 70–71

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]