Pāpiņase mõis
.jpg)
Pāpiņase mõis (saksa keeles Papenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Bilska vallas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Smiltene staarost Alexander Schwab andis aadlik Adam Grochowskyle kasutamiseks ja elupaigaks viis linnusele kuulunud valdust: Raude, Gowal, Spretz, Mirin, Papin ja Bahnhusin. Sigismund III kinkis need alad aastal 1618 talle ka pärisvalduseks. Sellest alast kujunesidki Rauda, Pāpiņase ja Bānūži mõis.
Pāpiņas eraldati Rauda mõisast, kui valdus jagati kahe venna vahel. See kuulus aastal 1682 Peter Grochowskyle. Aastal 1837 pärandas Voldemar von Grochovsky mõisa oma pojale Friedrich Grochowskyle. Aastal 1049 ostis selle 6000 rubla eest Julius von Bogdziewicz. Aastal 1856 pantis too mõisa 8000 rubla eest Jacob Libbertile, ent sai selle aastal 1858 tagasi ja pantis siis sellelsamal aastal selle Võnnu kodanikule Peter Sucedsile. Aastal 1869 lõppes panditähtaeg ja mõis müüdi enampakkumisel 11 000 rubla eest Carl Sakkitile. Aastal 1864 omandas mõisa 60 737 rubla eest Smiltene mõis.[1]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3/4 adramaad, sellele allus 18 mees- ja 20 naishinge.[2]
Aastal 1688 oli mõisa suurus 1/2 adramaad, sama palju maad kuulus mõisale aastal 1734. Aastal 1758 kuulus mõisale 3/4 adramaad, aastal 1823 oli adramaid 17/20.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 13/20, aastal 1881 oli neid aga 66/80, lisaks allus mõisale 11/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[4]
Agraarreformi ajal oli mõisa pindala 175 hektarit.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 405-406.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 274.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 401.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.
Kirik: Smiltene Maarja kirik
Mõisad: Bānūži mõis | Biksēja mõis | Blome mõis | Cērtene mõis | Ikšele mõis | Jaunbilska mõis | Pāpiņase mõis | Rauda mõis | Smiltene kirikumõis | Smiltene mõis | Zeltiņi mõis | Vecbilska mõis