Põltsamaa Muuseum

Põltsamaa Muuseum tegutseb Põltsamaa lossis

Põltsamaa lossi marmorsaal

Põltsamaa Muuseum on Põltsamaa ordulinnuses tegutsev muuseum.

Muuseum tegeleb Põltsamaa ordulinnuse, linna, kihelkonna ja piirkonna aja- ja kultuuriloo uurimisega. Muuseumis korraldatakse mitmesuguseid üritusi: ajutisi näitusi, loenguid, muuseumitunde, kodukandipäevi jmt.

Ajalugu

Põltsamaa Muuseumi Ühingu põhikiri kinnitati 9. märtsil 1928. Toona olid muuseumi eestvedajad õpetajad ja ühiskonnategelased Karl Vervolt ja August Kisla.

Alguses koguti museaale Vervolti enda koju Nurme tänava majja (tänapäeval Nurme tänav 18). Peagi anti muuseumi käsutusse lossi kaks kõige uhkemat saali – marmor- ja rokokoosaal. Piletimüügist ja haridusministeeriumilt saadud raha eest jõuti isegi lossi remontida. Ühing tegutses 14 aastat, kuni 14. juulil 1941. aasta lossi suurpõlenguni, mil see muuseumi toonase väljapaneku hävitas. Põlengust pääses vaid karjapasun, mis oli olnud pritsimeeste peo jaoks välja laenatud ja tagasi toomata.

Muuseumivaba aeg Põltsamaal kestis 1980. aastate lõpuni, mil kohalikud ajaloohuvilised hakkasid arutlema Põltsamaa Muuseumi taasavamise võimaluse üle (tegelikkuses jõuti selleni pärast järjekindlat ja põhjalikku ettevalmistustööd enam kui kümmekond aastat hiljem). Esimese sammuna asutati 5. oktoobril 1987 Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, mille üks põhieesmärke oli muuseumi asutamine. Samal aastal sai muuseum ka esimese eksponaadi: Aleksei Katmaa annetas Põltsamaa linna 1929. aasta kaart-skeemi. 1990. aasta augustis korraldas selts kodukandipäevad, kus demonstreeriti juba esinduslikku vanavaranäitust.

1991. aastal sisustati Põltsamaa Huvikoolis muuseumituba. 1996. aastal loodi Põltsamaa Huvikoolis muuseumitöötaja ametikoht. 1997. aasta algul renditi Põltsamaa Majandusühistult linnuseõuel asuv laohoone. Muuseumi töö organiseerimiseks ja muuseumitöötaja abistamiseks loodi muuseumi nõukogu.

Muuseum avati pidulikult 9. augustil 1997. Samal päeval jõudis ekspositsiooni tagasi ka tulekahjust pääsenud legendaarne karjapasun. Selle kinkis taasasutatud muuseumile Aleksei Katmaa.

Turistide paremaks teenindamiseks loodi 1998. aastal muuseumi juurde ka turismiinfopunkt.

Kuni 2019. aasta detsembrini tegutses muuseum Põltsamaa valla allasutusena. Alates 2020. aasta jaanuarist hakkas muuseumi tegevust koordineerima Põltsamaa Vallavara OÜ.

Aastatel 2019–2023 viidi ellu Põltsamaa lossikompleksi suurarendus, mille raames võeti kasutusele ka ajaloolised hooned ja rajati uued ekspositsioonialad. Tänu sellele läbis ka Põltsamaa Muuseum põhjaliku uuendus- ja laienduskuuri, mille tulemusel sai 200-ruutmeetrisel pinnal tegutsenud väikesest kohaloomuuseumist enam kui 1000-ruutmeetrise aastaringselt kasutatava sisutegevuse pinnaga ajalootemaatiline külastuskeskkond koos uuendatud näitusealade, saalide, välilava ja õuealaga. Külastajatele avati ka üle 80 aasta varemetes seisnud ajaloolised hooned.

Eksponaadid

Muuseumi tulmeraamatutesse registreeritud u 4100 eset, raamatut, dokumenti ja üle 4000 foto. Museaalid jõuavad muuseumi enamasti annetusena.

• Nurgakonsool "Põltsamaa suudlus". 1960. aastatel leiti Põltsamaa keskaegse kiriku asemelt kohalikust paest tehtud nurgakonsool, mille esiküljel on reljeef kahe ühtesulanud peaga.
• Põltsamaa portselan. Põltsamaa portselanimanufaktuuri sinivalged tooted leidsid tunnustust, kuid nende kulukas tootmine kestis vaid 18. sajandi lõpuni. 1970. aastatel arheoloogilistel kaevamistel leitud portselanesemeid leidub nii Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kui ka Põltsamaa Muuseumis.
• Harmoonium Woodstock Canada. Pill osteti Mullavere külast, see oli väga halvas seisukorras, see oli lahti võetud, uuesti kokku pandud ja siis üle värvitud. Harmoonium korrastati ja puhastati värvist 1990. aastatel. Muuseumis on sellel pillil kõlanud nii raske- kui ka kergemuusika palu.
• Karjapasun. Põltsamaa esimene muuseum asus lossis ning hävis sõjatules koos kiriku ja lossiga. Muuseumi üks uhkemaid eksponaate oli kasetohust karjapasun, mis oli juulis 1941 välja laenatud ning pääses tänu sellele hävingust. 1997. aastal sai umbkaudu 150-aastane unikaalne karjapasun tagasi oma väärika koha teiste Põltsamaa Muuseumi eksponaatide seas.
• Kuldmünt. Põltsamaa lähedalt Kuningamäelt leiti 20. mail 1997 haruldane kuldmünt, mis on ilmselt vermitud Austria Montforti krahvkonnas krahv Guilelmus (Wilhelm) IX poolt. Tegemist on Prantsuse tolleaegse populaarse kuldmündisordi ecu d'or au soleil jäljendusega, mis keskaegsel Liivimaal kandis nime Sonnenkrone. Münt kuulub Ajaloo Instituudi kogusse.

Välislingid

• Põltsamaa Muuseum