Pärnumaa Põllumeeste Ühispank
Pärnumaa Põllumeeste Ühispank
[muuda | muuda lähteteksti]Pärnumaa Põllumeeste Ühispank on pank, mis loodi 1926. aastal, et korraldada Pärnumaal elavate põllumeeste majandus- ja krediidiolusid.[1] Panka oli esimese tegevusaastaga kogunenud 63 liiget ning 1939. aasta lõpuks koosnes pank 1342-st liikmest.[1]
Panga loomine
[muuda | muuda lähteteksti]Pärnumaa Põllumeeste Ühispank asutati, sest põllumehed pidid oma laenu vastutajaks leidma ärimehed, kellele tuli laenu eest maksta 25-50 protsenti aastas. Et põllumeeste eest seista, alustati 1925. aasta oktoobris ühtse panga asutamisega. 31. oktoobril 1925 registreeriti pank ning panga põhikirjale kirjutasid alla taluperemehed Johan Alberg, Kustas Laadi, Mats Laarman, Jüri Looväli (maavalitsuse liige), Kristjan Normoja, Hans Sumeste (ajalehetoimetaja) ja Jaan Tomson.[2]
Esimene üldkoosolek toimus 24. jaanuari 1926. aastal, kus määrati panga esimene nõukogu. Panga esimeheks valiti J. Varrik ning liikmeteks taluperemehed K. Laadi, R. Tomingas, A. Messimas, R. Kask; maavalitsuse esimees oli J. Marksoo ning koolinõunik J. Tõõtsi.[2]
Pangal ei läinud algul väga hästi, sest palgal ei olnud ühtegi ametnikku – kõige rohkem tegutsesid Sumeste ja Saapas. Vaikselt tekkis liikmeid juurde, kuid hoiuseid ei olnud piisavalt. Inimesed ei suhtunud panga loomisesse hästi ning ka Pärnu ajalehed ei sallinud uut panka. Esimese aasta lõpuks oli panga puhaskasum 16 krooni, omakapital 701 krooni. Laene anti välja 4120 krooni ulatuses ning hoiuseid oli 6802 krooni.[2]
Pank sai jalad alla juba järgmisel aastal ning ametisse määrati asjaajaja-raamatupidaja Andrei Klein. Peale viieaastast tegutsemist oli panga puhaskasum 4219 krooni, omakapital 33 894 krooni. Laene anti oma inimestele 349 012 krooni ning riigile laenati 54 212 krooni, hoiuseid oli 399 449 krooni.[2]
Kümnenda tegutsemisaasta lõpuks koosnes pank pea tuhandest liikmest (täpsemalt 953), kellest enamuse moodustasid põllumehed. 1939. aastaks juhtisid panka samad mehed nagu alguseski. Esimees oli nüüd Hans Sumeste.[2]
Hoone
[muuda | muuda lähteteksti]Pank alustas algselt tegevust 01. juulil 1926 Brackmanni 2 (praegune Ringi tänav) Pärnumaa Põllumeeste Esituse hoones. Kui pank jalad alla sai, koliti 1929. aasta novembris avaramatesse ruumidesse Rüütli tänavale A. Kleini majja. Kuus aastat hiljem taheti oma maja ning alustati sobiva hoone otsimist.[2]
Pärnumaa Põllumeeste Ühispanga hoone ehitamist alustati 1938. aastal (Rüütli 51 krunt osteti aasta varem), mille projekteeris Pärnu peaarhitekt Jaagup Linnakivi. Juba tol ajal renditi hoone alumine korrus välja erinevatele ettevõtetele, nt autobussifirmale Pavel, Pass ja Kiidemaa[1], aga ka Endla teater kasutas sealseid ruume, kuni uus teatrihoone valmis sai.[3]
Uus hoone pidi valmima 1938nda aasta sügiseks Kalevi tänavale, kuid ehitustööd viibisid erakordselt külma talve tõttu.[3] Uus maja valmis alles aasta hiljem. Hoones oli kolm korrust: esimesel äriruumid, teisel operatsioonisaal, panga juhatuse kabinet, nõukogu ja juhatuse koosolekusaal ja kolmandal bürooruumid ning korterid. Linnaelanikud uudistasid, kuidas majja paigaldati kaks tonni kaaluv rauduks, mis telliti Saksamaalt. Maja õnnistati 1940. aastal ning peeti üldkoosolek ja tehti valimised. Tol ajal oli see Rüütli tänava üks uhkemaid maju.[2]
Pärnumaa Põllumeeste Ühispanga lõpuaastad
[muuda | muuda lähteteksti]Saksa okupatsiooni ajal jätkati tegevust ning raha võeti vastu ka saksa markades ja vene rublades. 22. novembril 1941. aastal lõpetas Pärnu Majaomanikkude pank oma tegevuse ning liideti kokku Pärnu Põllumajandusliku Krediitühinguga. Järgmisel aastal nimetati pank uuesti ümber Pärnumaa Ühispangaks ning vana pangaga ühendatud pangad pidid oma kliendid Ühispanka suunama. Laene anti nii põllumajanduslikeks kui ka muudeks vajadusteks.[2]
Hoone tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval asub Rüütli 51 hoones korteriühistu ning tegutsevad erinevad ettevõtted (toitlustusasutused jm).[4] Hoone kuulub ka Kultuurimälestiste registrisse.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Esna, Olaf (5. november 2003). "Pärnu: Mida suutsid põllumeestest pankurid?". Pärnu Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. detsember 2014. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
{{uudiseviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Esna, Olaf (30. mai 2012). "Pärnumaa Põllumeeste Ühispank". Pärnu Postimees. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ 3,0 3,1 Saard, Urmas (11. aprill 2018). "Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata". Külauudised. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ "Inforegister". Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ "Kultuurimälestiste register". Vaadatud 21. jaanuaril 2024.