Mats Laarmann
Mats Laarmann (ka Mats Laarman; 8. veebruar 1873 Kaarli – 13. detsember 1964 Abja) oli Eesti vallakooliõpetaja, põllumees ja poliitik, II, III ja IV Riigikogu liige.
Laarmann sündis Halliste kihelkonnas, Kaarli koolimajas (kus tema isa ja vanaisa olid kooliõpetajad). Ta õppis Araku koolis ja aastatel 1883–1887 Halliste kihelkonnakoolis. Sai aastal 1893 Pärnus kihelkonnakooliõpetaja kutse.
Ta töötas 1889–1910 Kaarli vallakoolis õpetajana. Loobus aastal 1910 venestava koolipoliitika survel kooliõpetaja kutsest ja hakkas põllumeheks. Ta oli Sauga vallas 1910–1922 Ullaste mõisa rentnik ja aastast 1930 Kaarli vallas taluomanik. 1914–1917 võttis ta osa Esimesest maailmasõjast.
1923–1932 kuulus ta Põllumeestekogude esindajana II, III ja IV Riigikogusse. II Riigikogus kuulus ta hariduskomisjoni.
Laarmann oli Kaarli karskusseltsi Säde asutajaid, Viljandi ja Halliste Põllumeeste Seltsi ja Pärnu maavolikogu liige.
Aastal 1941 arreteeriti ta NKVD poolt, viibis asumisel Krasnojarski krais Tšelnokovos. Vabanes asumiselt 12. veebruaril 1958. Tagasi kodumaal olles töötas Rimmus arveametnikuna[1].
Ta kogus rahvapärimusi (peamiselt Halliste kohamuistendeid) ja uuris selle kogumise ajalugu (Jakob Hurda kaastööliste elu ja tegevust). Ta avaldas artikleid Olevikus, Postimehes ja Kajas.[2][3]
Mats Laarmann maeti Halliste kalmistule.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema poolvend Otto Laarmann võttis suurtükiväeohvitserina osa Vabadussõjast.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2012. Vaadatud 21. detsembril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn 1998
- ↑ Eesti II Riigikogu. Tallinn, 1924