Mine sisu juurde

Pärnu Vana kalmistu

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Vana-Pärnu kalmistuga

Pärnu Vana kalmistu plaan

Pärnu Vana kalmistu on kalmistu, mis asub Pärnu linnas Riia maantee ääres.

Vana kalmistu on rajatud hiljem kui läheduses asuv Alevi kalmistu, kus toimusid matmised juba 18. sajandi lõpus. Vana kalmistu on pärit 19. sajandist, täpsemalt ta pühitseti 1811. aastal.[1][2]

Kalmistu sissepääsuosa on kujundatud historitsistlikus stiilis, kus on kombineeritud heledaid krohvitud pindu punase tellisega. Kalmistul on mitmeid väärtuslike hauatähiseid, nii sepistatud kui ka metallvaluriste ning kiviriste.[2] Kalmistu uhkeim rajatis, sepistatud baldahhiiniga haud, kuhu on maetud Riia ja Leedumaa peapiiskop ning Pärnu Jekateriina koguduse preester Anatoli.[1]

Vana kalmistu on kandnud erinevaid nimesid. Apostliku õigeusu koguduste kalmistu sai oma nime rahvapärasest õigeusu nimetusest "vene usk". Et nõukogude ajal ei olnud korrektne kasutada "vene" nimetust, muudeti nimi suupäraselt lähedaseks ja venest sai vana. Ametlikes kirjades oli kalmistu nimetuseks Alevi I. Nimede korrastamise ajal 1993. aastal jäi kalmistule nimetuseks Vana kalmistu.[1] Kasutatud on ka nimetust Pärnu Riia I kalmistu.[3]

Vanale kalmistule on maetud hulk ajaloos ja Eesti kultuurielus olulise tähendusega isikuid, ühiskonna- ja rahvusliku liikumise tegelasi, vabadussõjas langenuid, omaaegseid kõrgeid aukandjaid. Paljude ajalukku läinud maetute seas on Pärnu Vanale kalmistule sängitatud Konstantin Pätsi ema ja isa, Olga ja Jakob Päts.[4]

Kalmistul on viimse puhkepaiga leidnud veel paljud Pärnu linna ajaloos olulised tegelased, näiteks preester ja rahvusliku liikumise tegelane Mihkel Suigusaar, näitlejad, õpetajad.[1]

Matmiseks suletud

[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu suleti matmiseks 1950. aastal, tuues ettekäändeks veereostuse tollases kalakombinaadis. Kalmistust pidi saama park. 1950.–1970. aastatel käis kalmistu pidev lagastamine, milles suur osa oli peale kohalike kaakide purjus sõjaväelastel, hoolimatus kestis 1980. aastateni.[1]

Kalmistu on ajaloomälestis 1997. aastast.[2]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]