Pärnu–Mõisaküla raudteelõik

Pärnu–Mõisaküla raudteelõik
Üldist
Seis	Üles võetud
Asukoht	Eesti ; (Pärnu maakond, ; Viljandi maakond
Alg- ja lõpp-punkt	Pärnu; Mõisaküla
Jaamade ja peatuste arv	7
Rööpapaaride arv	1
Opereerimine
Avati	1896, avati uuesti 1981
Suleti	1975, suleti uuesti 2001
Omanik	raudteetammil Edelaraudtee, tammialusel maal Eesti Vabariik
Tehniline
Raudtee pikkus	48,6km
Rööpmelaius	Aastatel 1896–1975 750 mm (kitsarööpmeline), Aastatel 1981–2008 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	Ei
Kiirus	kuni 100 km/h
Peatused
	Pärnu; Vaskrääma; Surju; Riisselja (ei avatud 1981. aastal uuesti); Sigaste; Kilingi-Nõmme; Voltveti; Tihemetsa (Punapargi); Mõisaküla;
	Pärnu; Vaskrääma; Surju; Riisselja (ei avatud 1981. aastal uuesti); Sigaste; Kilingi-Nõmme; Voltveti; Tihemetsa (Punapargi); Mõisaküla;

Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli ligi 50 km pikkune raudtee, mis rajati aastatel 1895–1896 kitsarööpmelise Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi juurdeveoraudteena seoses Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliiniga.

Ajalugu

Kitsarööpmeline raudtee

Raudteest jäi pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal Eesti Vabariigi territooriumile Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudteelõik.

Kitsarööpmelise raudtee ajastu lõppes 30. septembril 1975, kui Mõisakülast lahkus viimane kitsarööpmeline kaubarong.^[1]

Laiarööpmeline raudtee

1975–1981 rajati kitsarööpmelise raudtee asemele uus laiarööpmeline raudtee, mis oli osa Tallinna–Pärnu–Riia raudteest. Selle tulemusel ehitati suurem osa seniseid jaamu ümber raudteepeatusteks, osa suleti lõplikult. 1980. aasta septembris ühendati Riisselja ja Sigaste vahel viimased rööpapaarid ja juba 12. septembril sõitis esimene vedur A. Kuuse juhtimisel Pärnust Mõisakülla.^[2]

Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus avati pidulikult 17. juulil 1981. Mõisakülas kohtusid möödasõiduks sel puhul Tallinnast Riia suunas saabunud diiselrong D1-616 ja Riiast Tallinna liikuv reisirong DR1A-189.

Liiklusohutuse tagamiseks oli esialgu rongide kiirus Pärnu ja Surju vahelisel lõigul 80 km/tunnis, Mõisaküla—Surju vahel 60 km/tunnis. Peale tee vajumist ja järelremonti sõidukiiruseid tõsteti. Enamus raudteeülesõidukohti olid varustatud automaatsignalisatsiooniga, kolm ülesõitu olid alalise valvega (Raeküla, Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla).^[3]

Raudteelõigu kiirema valmimise huvides kasutati ehitamisel kasutatud materjale, et hiljem kogu lõigule kapitaalremont teha. Riigikorra vahetumisel jäi remont tegemata. Selle tagajärjel hakkas raudtee kiiresti lagunema, pikendades järk-järgult rongide sõiduaega.

Viimane diiselrong Tallinnast Riiga sõitis läbi Mõisaküla 20. veebruaril 1992, vähem kui 11 aastat pärast raudtee avamist. 1995. aastaks kujunes Tallinna–Mõisaküla rongiliinist koos Tallinna–Haapsalu liiniga üks kõige väiksema kasumlikkusega liine. Liini sulgemise ettekäändeks oli toodud reisijate arvu pidev vähenemine, mille statistikat tehti piletimüügi alusel. Paraku tehti piletikontrolli värskes vabariigis aga haruharva.Lisaks sellele oli ka äärmiselt ebamugav sõiduplaan.Liinil oli ainult üks paar ronge,kusjuures Mõisaküla-Tallinn rong väljus Mõisakülast juba kell 04.48 hommikul.Täiendavalt mõjutas liini hääbumist Eesti Raudtee toonase juhtkonna, eriti peadirektori asetäitja Jakov Leškini seisukoht, milles ei peetud vajalikuks omada kahte ühendusteed Läti raudteedega. Viimane Pärnust edasi Mõisaküla poole liikunud regulaarne reisirong sõitis 31. jaanuaril 1996 ja saabus Mõisakülla kell 21.06.Peale seda oli reisirongide liiklus Pärnu-Mõisaküla lõigul lõppenud.Mitu korda on käinud komisjoni rong.Viimane neist 13.10.1999 oli DR1A-229 .

Kaubarongid sõitsid Mõisakülla veel aastani 2001.^[4]

2007. aasta suvel korraldati Kilingi-Nõmme ja Tallinna vahelisel raudteelõigul rahvusvaheline käsidresiinivõistlus nimega "Relsiralli".^[5]

2008. aasta alguses hakati raudteed demonteerima, tööde käigus korrastati kõik raudteeülesõidud. Raudteetamm jäeti alles ja raudtee all olnud maad ei müüdud.

Peatused

Pärnu–Mõisaküla raudteel oli algselt järgmised raudteejaamad ja peatused:

Pärnu kesklinna tupikjaam ("Pärnu.M." aastatel 1896–1972);
Papiniidu raudteejaam (aastatel 1896–1972, endise nimega Valdhofi);
Pärnu raudteejaam (rajati Raekülla 1985. aastal seoses Tallinna–Pärnu–Riia raudteega);
- Vaskrääma raudteepeatus (kuni 1975. aastani Vaskrääma jaam);
Surju raudteejaam;
Riisselja raudteejaam, mis suleti 1975. aastal. Kuni 1975. aastani hargnes Riisseljalt ka Riisselja–Orajõe raudteeharu Iklasse;
- Sigaste raudteepeatus (kuni 1975. aastani Sigaste pooljaam);
- Kilingi-Nõmme raudteepeatus (kuni 1975. aastani Kilingi-Nõmme jaam);
- Tihemetsa raudteepeatus, mis rajati 1981. aastal Voltveti jaama asemele;
Mõisaküla raudteejaam.^[6]

Rail Baltic

Tulevikus plaanitakse rajada kolme Balti riiki läbiv ning Kesk-Euroopasse kulgev standardrööpmeline raudtee – Rail Baltic. 728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini, trajektooril Tallinn–Pärnu–Riia–Panevėžys–Kaunas. Selline marsruut annab lootust ka Mõisaküla raudtee taassünnile.

Pildid

Pärnu-suunalise raudtee lõpp (tupik)
Endine Pärnu–Mõisaküla raudteetamm (Raeküla ja Vaskrääma vahel)
Reiu jõe raudteesild
Endine Surju jaam ja jaamahoone aastal 2013
Endine Mõisaküla raudteejaam 2013. aastal
Endine reisivagun Mõisakülas (2012)
Endine Pärnu-Mõisaküla raudtee rada augustis 2023
Endine Pärnu-Mõisaküla raudteesild augustis 2023
Pärnu-Mõisaküla Reiu jõe raudteesild augustis 2023
Pärnu-Mõisaküla raudtee rada Reiujõe küla juures.

Vaata ka

Viited

↑ VIIMANE KITSARÖÖPMELINE; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 196, 4. oktoober 1975 (DIGAR)
↑ Rööpaotsad koos; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 196, 4. oktoober 1980 (DIGAR)
↑ RONGID PÄRNU JA MÕISAKÜLA VAHEL; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 142, 22. juuli 1981 (DIGAR)
↑ Seal kus rongid enam ei sõida; Vooremaa, 19.10.2017
↑ YouTube'i video: Relsiralli 2007
↑ Pärnu-Mõisaküla; Eesti Raudteeajaloo Selts

Välislingid

Keskpäevareportaaž; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 150, 1. august 1981 (DIGAR)
Neli aastakümmet teedel; Rahva Hääl (1940-1995), nr. 64, 16. märts 1985 (DIGAR)
Pärnu-Mõisaküla rong lõpetab sõitmise; Sõnumileht : SL, nr. 5, 8. jaanuar 1996
"Raudtee tukub ootus- ja lootusunes" Pärnu Postimees, 7. oktoober 2003
"Mõisaküla raudtee lammutamine algab" Sakala, 1. juuli 2005
"Valitsus otsustab homme Pärnu-Mõisaküla raudtee ülesvõtmise" Eesti Päevaleht, 3. oktoober 2007
"Vaikus raudtee ääres" Sakala, 06. november 2007
"Pärnu–Mõisaküla raudtee lammutatakse" Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2008
"Koos Pärnu-Mõisaküla raudteega hääbub elu ja sureb linn" Pärnu Postimees, 8. november 2008
"Ülesvõetud raudtee ootab inimest" Pärnu Postimees, 8. november 2008
YouTube`i video: Tallinn-Pärnu-Riga DMU train in 1989

[1] VIIMANE KITSARÖÖPMELINE; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 196, 4. oktoober 1975 (DIGAR)

[2] Rööpaotsad koos; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 196, 4. oktoober 1980 (DIGAR)

[3] RONGID PÄRNU JA MÕISAKÜLA VAHEL; Pärnu Kommunist : EKP Pärnu Linnakomitee, EKP Pärnu Rajoonikomitee, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 142, 22. juuli 1981 (DIGAR)

[4] Seal kus rongid enam ei sõida; Vooremaa, 19.10.2017

[5] YouTube'i video: Relsiralli 2007

[6] Pärnu-Mõisaküla; Eesti Raudteeajaloo Selts

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]