Päärdu mõis

Päärdu mõis (varem Kose mõis) (saksa keeles Kosch) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas. Nüüdisajal asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas.

Ajalugu

XVI sajand − 1919

Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp

Päärdu oli XVI sajandi algul Uexkülli suguvõsa valdus. Nende ajal rajati sinna ilmselt sajandi 2. poolel mõis. Abielu kaudu omandasid selle neilt Taubed, kelle valduses püsis mõis XVIII sajandi alguseni. Seejärel kuulus mõis lühikest aega Pahlenitele ja siis Derfeldenitele, kes pidasid seda XVIII sajandi keskpaigani. 1749. aastal Päärdu ostu kaudu omandanud Jakob Gustav Edler von Rennenkampffi (1716−1791) järeltulijad olid mõisaomanikud 1872. aastani, mil nad müüsid selle Abjast pärit puusepp Johann Lüdigile (1819−1883). Ta hakkas 1874. aastal mõisa renditalusid päriseks müüma. Lüdigid olid mõisaomanikud 1908. aastani, mil viimaseks omanikuks sai pärilik aukodanik Bruno Richard Theodor Stein (1873−1939), kellelt mõis võõrandati 1919. aastal.

Pärast võõrandamist

1924. aastal kolis mõisa peahoonesse Päärdu kool. See õppeasutus tegutses seal 1972. aastani, mil kool liideti Kivi-Vigala Põhikooliga. Seejärel seisis mõis kaua tühjana. Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses.

Karjamõisad

Palase mõis (Pallas) ehk Pallaste mõis oli varem karjamõis, kuid 1770. aastate paiku sai sellest iseseisev mõis ja hiljem oli see poolmõis. Mõisnik Peter von Rennenkampffi järgi nime saanud Peetrimõisa (Peterhof) ehk Maanda karjamõis asus Rääskis. See tükeldati aastatel 1870–1874 ja jagati kaheks taluks.

Mõisa suurus

1566. aasta revisjoni andmetel oli Päärdu mõis kümne ja poole adramaa suurune valdus. 1774. aasta revisjoni järgi hinnati selle suuruseks 14,75 adramaad ja 1840. aastal 32 ruutkilomeetrit. 1910. aastaks oli mõisal maad umbes 1000 hektarit. XVIII sajandi alguses kuulusid Päärdu mõisale lisaks Kose (Päärdu) külale tänapäevase Rääski, Palase ja Kurevere küla alad.

Mõisa nimest

Saksakeelne nimi Kosch tuleneb Päärdu varasemast nimest Kose. Praegu eestikeelne variant pärineb XVII sajandi mõisaomaniku Berend Taube eesnimest.

Mõisa rahvastik

XVII sajandi lõpul elas mõisa alal umbkaudu 250 inimest. Pärast 1711. aasta katku oli alles vaid 42 inimest. Seejärel hakkas elanike arv uuesti kasvama.

Mõisaansambel

Peahoone

Varasem häärber hävis põlengus 16. juunil 1546. Hilisem üldkompositsioonilt varaklassitsistlik, kuid baroksete detailidega kahekorruseline kelpkatusega peahoone valmis 1790. aastal mõisaomanik Jakob Gustav Edler von Rennenkampfi (1716−1791) ajal.^[1] 1905. aasta sündmustes jäi Päärdu erinevalt teistest ümbruskonna mõisatest puutumata, kuna levisid kuuldused, et härrastemajja tahetakse paigutada kool. Päärdu kool tegutses mõisas aastatel 1924–1972. 1980. aastatel hakati häärberit NJTK Kommunaari puhkebaasiks renoveerima, kuid taastamistööd katkesid. 1990. aastatel eravaldusse läinud mõisasüda on väljastpoolt olulises osas taastatud. Mõisa praegustest omanikest on avaldanud mitu artiklit ajaleht Eesti Ekspress.^[2] ^[3]

Park

Viie hektari suurune park on looduskaitse all.

Vaata ka

Eesti mõisate loend

Viited

↑ Päärdu mõis võrguküljel eestigiid.ee
↑ Kärmas, Mihkel (30. september 2004). "Mõisnikud Beirutist". Eesti Ekspress. Vaadatud 12.09.2022.
↑ Tänavsuu, Toivo (26. jaanuar 2021). "Eesti kauneimat naist kimbutab miljonieurone mure..." Eesti Ekspress. Vaadatud 12.09.2022.

Välislingid

Kärmas, Mihkel. Mõisnikud Beirutist. Eesti Ekspress. 30. september 2004
Päärdu mõis Eesti mõisaportaalis
Päärdu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
Päärdu mõis Rahvusarhiivi Kinnistute registris
Päärdu mõis Velise valla lehel

[1] Päärdu mõis võrguküljel eestigiid.ee

[2] Kärmas, Mihkel (30. september 2004). "Mõisnikud Beirutist". Eesti Ekspress. Vaadatud 12.09.2022.

[3] Tänavsuu, Toivo (26. jaanuar 2021). "Eesti kauneimat naist kimbutab miljonieurone mure..." Eesti Ekspress. Vaadatud 12.09.2022.

[1]

[2]

[3]