Niiluse akaatsia
| Niiluse akaatsia | |
|---|---|
_flowers_at_Hodal_W_IMG_1163.jpg) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Oalaadsed Fabales |
| Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
| Perekond |
Akaatsia Acacia |
| Liik |
Niiluse akaatsia |
| Binaarne nimetus | |
|
Acacia nilotica | |
| Sünonüümid | |
|
Acacia arabica | |
Niiluse akaatsia (ka araabia akaatsia; teaduslik ladinakeelne nimetus Acacia nilotica, sünonüüm Acacia arabica) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]On levinud troopilises Aafrikas, Egiptuses, Siinai poolsaarel, Iisraelis, Ees-Aasias, Afganistanis, Tseilonil, kultiveeritakse ka Indias, Kesk-Sahara oaasides ja Brasiilias. Indias kasvab ka looduslikult niiluse akaatsia alamliik Acacia nilotica indica.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Tihe, laiuv, tavaliselt kuni 12, harva kuni 25 meetrit kõrge põõsas või puu. Koor sile, maapinna juures ka pikilõhedega. Lehed väikesed ja suhteliselt ümarad. Õied väikesed, kollased, kaunad hallikad ja seemnete vahelt kitsenenud.
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Hea kuivataluvusega, kuid ei karda ka üleujutusi.Vajab valgusrikast kasvukohta. Aafrikas ja Austraalias kohati väga arvukas, võib moodustada tihedaid okastihnikuid. Mullastiku suhtes vähenõudlik, mäestikes kasvab kuni 1300 meetri kõrgusel. Temperatuuri suhtes subtroopilise taime kohta samuti vähenõudlik. Seenhaigustest on olulisemad Ctyospora acaciae, Diatryphe acaciae, Diplodia acaciae, Fomes badius, F. endotheius, F. fastuosus, F. rimosus, Fusicoccum indicum, Phyllactinia acaciae, Ravenelia acaciae-arabicae, Septogloeum acaciae, Septoria mortolensis ja Sphaerostilbe acaciae. Kindlaks on tehtud umbes 20 putukaliiki, mis toituvad ainult niiluse akaatsial.
Majanduslik tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]Niiluse akaatsia tüvest saadavat vaiku tarvitatakse värvi- ja trükitööstuses. Noored kaunad ja koor sisaldavad kuni 20% parkainet tanniini. Seda kasutatakse tindi valmistamiseks ja hevea lateksi kiiremaks koaguleerimiseks. Koorest saadakse ka kiudu. Puit väga kõva, sellest valmistatakse vastupidavaid õlipresse, riisipuhastamise veskeid jms, puitu kasutatakse ka kütteks. Oluline funktsioon on niiluse akaatsial ka lakitäi peremeestaimena. Lõuna-Aafrikas on ta ka sageli soovimatu võsastumise põhjustaja ja umbrohi. Suulud tarvitavad koort köharavimina, chipid arvavad juurtel olevat tuberkuloosivastase toime. Masaide arvates omab ka teatud psühhofarmakoloogilist mõju (annab julgust).
Kultuuriline tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]Mõnede teadlaste arvates oli põlev põõsas Vanas Testamendis, milles jumal end Moosesele ilmutas, niiluse akaatsia, ning leegid akaatsia parasiit Loranthus acaciae.