Niels Kaj Jerne
Niels Kaj Jerne | |
---|---|
Sündinud |
23. detsember 1911 London, Suurbritannia |
Surnud |
7. oktoober 1994 (82-aastaselt) Castillon-du-Gard, Prantsusmaa |
Alma mater | Kopenhaageni Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | immunoloogia |
Töökohad |
Taani Riiklik Seerumiinstituut Maailma Terviseorganisatsioon Pittsburghi Ülikool Johann Wolfgang Goethe Ülikool Baseli Immunoloogiainstituut |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1984) |
Niels Kaj Jerne, (23. detsember 1911 – 7. oktoober 1994) oli taani immunoloog. Ta pälvis Nobeli auhinna meditsiini ja füsioloogia valdkonnas 1984. aastal koos Georges J. F. Köhleri ja César Milsteiniga. Auhind saadi immuunsüsteemi arengu ja kontrolli teooriate ning monoklonaalsete antikehade tootmise põhimõtete avastamise eest.
Jerne on peamiselt tuntud kolme teooria tõttu. Arvati, et organism toodab antikehi vastusena antigeenidele. Jerne aga arvas, et immuunsüsteemil juba on olemas spetsiifilised antikehad antigeenidega võitlemiseks. Teiseks, oli teada, et immuunsüsteem on tolerantne organismi enda suhtes. Jerne postuleeris, et selle "õppimine" toimub tüümuses. Kolmandaks, oli teada, et T-rakud ja B-rakud suhtlevad teineteisega. Jerne teooria kohaselt on erinevad antikehad seotud teineteisega samade kohtadega, millega need seovad ennast antigeenidega. Nii moodustavad nad stabiilse "võrgu". Kui antigeen satub organismi, tasakaal häirub ja kujuneb immuunvastus.[1]
Lapsepõlv ja noorus
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vanemad Hans Jessen Jerne ja Else Marie Lindberg elasid Fanø saarel Taanis. 1910. aastal kolis perekond Londonisse ja sealt esimese maailmasõja ajal edasi Hollandisse. Oma noorusaja veetis Jerne Rotterdamis. Ta õppis kaks aastat Leideni Ülikoolis füüsikat, kuid jätkas seejärel õpinguid ja teadustööd Kopenhaageni Ülikoolis meditsiini erialal. Seal omandas ta meditsiinikraadi 1947. aastal ja kaitses doktoritöö 1951. aastal.[1]
Teaduskarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]1943–1956 oli Jerne teadur Taani Riiklikus Seerumiinstituudis. Seal töötatud aja jooksul formuleeris ta antikehade tekke teooria. 1956. aastal läks Jerne tööle Maailma Terviseorganisatsiooni Genfi. 1962. aastal kolis ta Ameerika Ühendriikidesse ja asus tööle Pittsburghi Ülikoolis mikrobioloogia professorina. Samal ajal jätkas ta tööd Maailma Terviseorganisatsiooni heaks.[1] 1966. aastal kolis Jerne tagasi Euroopasse ja asus tööle eksperimentaalravi professorina Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis Frankfurdis. 1969. aastal läks Jerne tööle Šveitsi Baselisse, kus ta oli kuni 1980. aastani Baseli Immunoloogiainstituudi direktor.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1967 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1969 – valiti Kuningliku Taani Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1975 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1979 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
- 1980 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1981 – valiti Prantsuse Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1984 – Nobeli meditsiiniauhind
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Jerne oli kolm korda abielus. Tal oli Tjek Jernega kaks poega: Ivar Jerne (sündinud 1936) ja Donald Jerne (sündinud 1941) ning Gertrud Wettsteiniga poeg Andreas Wettstein (sündinud 1971).[1]