Albert Szent-Györgyi
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2023) |
| Albert Szent-Györgyi | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
16. september 1893 Budapest, Austria-Ungari |
| Surnud |
20. oktoober 1986 (93-aastaselt) Woods Hole, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid |
| Alma mater |
Semmelweisi Ülikool Cambridge'i Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad |
füsioloogia biokeemia |
| Töökohad |
Szegedi Ülikool Cambridge'i Ülikool |
| Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1937) |
Albert Imre Szent-Györgyi de Nagyrápolt (16. september 1893 Budapest, Austria-Ungari – 22. oktoober 1986 Woods Hole, Massachusetts, USA) oli ungari füsioloog, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat (1937).[1]
Panus orgaanilise keemia arengusse
[muuda | muuda lähteteksti]Albert Imre Szent-Györgyit peetakse askorbiinhappe (C-vitamiini) avastajaks,[2][3] kes algul nimetas laboris apelsinimahlast, kapsamahlast ja lehmade neerupealiste koorest (ingl k adrenal gland cortex) eraldatud nn redutseerivat faktorit (ingl k reducing factor) ainet kord ignose, kord Godnose. Koos Sir Walter Norman Haworthiga arvasid nad, et on avastanud uue hormooni, ja seejärel, osalt publikatsiooni tarvis ja toimetaja sunnil, nimetas ta 1928. aastal aine heksuroonhappeks (ingl k hexuronic acid).
Hiljem, pidevalt uusi allikaid otsides avastas ta punase pipra ehk paprika (Capsicum annuum) (arvatavasti osalt ka pr Nellie Szent-Györgyi "täidetud paprikatele" mõeldes), neis avastas ta suuretes kogustes nimetatud ainet ning koos Sir Walter Norman Haworthiga (kes aine struktuuri koostas ja mille Gordon Cox (ingl k X-ray diffraction'iga kinnitas[4]) nimetas aine ümber askorbiinhappeks.[2]
- 1936. aastal eraldas Szent-Györgyi algselt sidrunimahlast ja hiljem sidrunikoorest vees halvasti lahustuva flavonoidide kompleksi, millele ta pani nimeks citrin. Kuna kompleks koosnes mitmest ainest, nimetati selle aktiivne komponent algul P-vitamiiniks.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, MD, Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development, doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698., Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)
- ↑ 2,0 2,1 Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)
- ↑ M.J.Ranek S.W.Catten. M.S.Willis,Albert Szent-Györgyi Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology and Cancer Development, doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698., Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)
- ↑ http://www.rsc.org/chemistryworld/podcast/CIIEcompounds/transcripts/VitaminC.asp Sissekanne veebilehel www.rsc.org (vaadatud 25.06.2013)]
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Albert Szent-Györgyi - Nobel Lecture: Oxidation, Energy Transfer, and Vitamins". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 23 Jun 2013. Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)
- Publications by Albert Szent-Györgyi, Reference: Biol. Bull. 174: 234-240. (June, 1988) Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)
