NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus

Asutatud	1967
Tegevuse lõpetanud	1991
Eesmärk	poliitiline politsei
Asukoht	Lubjanka väljak
Tegevuspiirkond	NSV Liit
Emaorganisatsioon	NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, oli NSV Liidu riikliku julgeolekuorgani NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee poliitilise politsei keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel 1967–1991.

NSV Liidu RJK "ideoloogilise diversiooniga" võitluseks määratud spetsialiseeritud struktuuriüksuste loomise aluseks oli RJK esimehe Juri Andropovi poolt (45 päeva pärast RJK esimeheks määramist) 3. juulil 1967 NLKP KK-le tehtud esildis, milles ta teavitas NSV Liidu kõrgemat poliitilist juhtkonda:

„Meile võõra ideoloogia mõjul on mõningasel osal poliitiliselt mitteküpsetel nõukogude kodanikel, eriti intelligentsi ja noorukite seas, kujunenud apoliitlised ja nihilistlikud meelestatus, mida võivad ära kasutada mitte ainult väljaselgitatud nõukogudevastased elemendid, vaid ka poliitilised lobasuud ja demagoogid, tõugates neid inimesi poliitiliselt kahjulikele tegudele“

17. juuli 1967 kinnitas NLKP KK Poliitbüroo J. Andropovi ettepaneku ning otsustas:

„«Moodustada NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitees iseseisev (viies) valitsus, vastase ideoloogiliste diversioonide vastase vastuluurealase töö organiseerimiseks. Vabariiklikes RJK, kraides ja oblastivalitsustes aga luua vastavad viiendad Valitsused-osakonnad- jaoskonnad...»“

NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruse ja NSV Liidu MN ja Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Juri Andropovi määrusega nr 0096 25. juulil 1967 loodud 5. valitsuse põhiülesanded olid:

• töö organiseerimine protsesside ja nähtuste uurimisel, mida võidakse kasutada vaenlase poolt ideoloogiliste diversioonide läbiviiimisel;
• nõukogudevastase, natsionalistliku ja kirikliku-sektantliku tegevuse väljaselgitamine ja tõkestamine, samuti koostöös NSV Liidu Avaliku Korra Kaitse Ministeeriumiga avalike rahutuste ärahoidmine;
• koostöös Esimese Peavalitsusega välismaiste teabehankeorganisatsioonide, välismaiste ideoloogiakeskuste, nõukogudevastaste emigrandikeskuste ja natsionalistlike organisatsioonide läbitöötlus;
• vastuluurealase töö organiseerimine NSV Liidus õppivate välismaiste üliõpilaste, välisdelegatsioonide ja kultuuri- ning loomekollektiivide seas, kes sõidavad NSV Liitu Kultuuriministeeriumi liinis.

Ideoloogiline diversioon oli RJK esimehe Juri Andropovi sõnastuses järgmine: "Ideoloogine diversioon toimub valdkonnas, mis hõlmab poliitilist, filosoofilist, õiguslikku, kõlbluslikke, esteetilisi, religioosseid ja muid vaateid ja ideid, st ideoloogia valdkonnas… Seda eristab ka see, et ta toimub meie ajal mitte hariliku propagandaaparaadiga, vaid spetsiaalselt organiseeritud teenistustega. Need teenistused… panevad põhilise rõhu spetsiaalsetele diversiooni- ja õõnestusvahenditele".

Juhid ja organisatsioon

RJK 5. valitsuse juhid

• Aleksandr Kadašev (Кадашев, Александр Фёдорович) Viienda Valitsuse ülem, 4. august 1967 – 8. detsember 1968, (endine NLKP Stavropoli kraikomitee KK propagandasekretär);
  • 1967–1969, kindralmajor Filipp Bobkov, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse ülema 1. asetäitja;
  • 1967–1973, Sergei Serjogin (Серегин Сергей Матвеевич), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse ülema asetäitja;
• kindralmajor Filipp Bobkov (Бобков, Филипп Денисович) Viienda Valitsuse ülem, 23. mai 1969 – 18. jaanuar 1983;
  • kindralmajor Ivan Pavlovitš Abramov, Viienda Valitsuse ülema asetäitja;
  • 1974. aasta juulist – septembrini, kindralmajor Ivan Markelov (Маркелов Иван Алексеевич), Viienda Valitsuse ülema asetäitja;
  • 1974–1979, kindralmajor Ivan Markelov, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse ülema 1. asetäitja;
  • Valeri Pavlovitš Vorotnikov (Воротников, Валерий Павлович), Viienda Valitsuse ülema asetäitja;
• kindralleitnant Ivan Pavlovitš Abramov, Viienda Valitsuse ülem, 18. jaanuar 1983 – mai 1989;
  • 1984. aasta novembrist – 5. detsember 1985, kindralmajor Vitali Andrejevitš Ponomarjov, Viienda Valitsuse ülema asetäitja;
  • 1983–1984, polkovnik Nikolai Mihhailovitš Goluško, Viienda Valitsuse ülema asetäitja (2. osakonna ülem);
• Jevgeni Fjodorovitš Ivanov, Viienda Valitsuse ülem, mai – september 1989;

1989. aasta augustis reorganiseeriti 5. valitsus – NSV Liidu RJK Z-valitsuseks (Põhiseaduse kaitse valitsuseks)

• kindralmajor Jevgeni Ivanov, Z Valitsuse ülem september 1989 – 30. jaanuar 1991;
  • 1989–1991, kindralmajor Valeri Vorotnikov, Z Valitsuse ülema 1. asetäitja;
  • –1990, kindralmajor Aleksandr Nikolajevitš Karbainov (Карбаинов Александр Николаевич), Z Valitsuse ülema asetäitja;
• kindralmajor Valeri Vorotnikov, Z Valitsuse ülem 30. jaanuar – 25. september 1991;

Vaata ka NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend

RJK 5. valitsuse organisatsioon

Algselt loodi 1967. aastal valitsuses 6 osakonda:

1. osakond

• vastuluurealane töö kultuurivahetuse kanalitel,
• välismaalaste läbitöötlus,
• töö loomeliitude, teadus- ja uurimisinstituutide,
• kultuuriasutuste (teatrite personali ja repertuaari, NSV Liidu Riiklik Kontserdiorganisatsiooni) ja
  • nõukogude "kultuurikollektiivide" külalisesinemiste eel ja ajal välismaal järelevalve teostamisega
  • välismaiste "kultuurikollektiivide" esinemiste ja nõukogude kodanikega suhtluse reguleerimine ja kontaktide kontroll
• meditsiiniasutuste liinis;

1. jaoskond, kureeris NSV Liidu Riiklik Spordikomiteed,

2. osakond, ülem Juri Balejev,

• imperialistlike riikide ideoloogiakeskuste vastu,
• NTS-i (Rahvuslik Tööliit, Venemaa emigrantide nõukogudevastane organisatsioon),
• natsionalistlike ja šovinistlike elementide tegevuse tõkestamine;
• vastuluurealaste ürituste planeerimine ja läbiviimine koostöös Esimese Peavalitsusega

1. jaoskond, rahvustevahelised suhted/natsionalismivastane võitlus, ülem: 1974–1984, Nikolai Goluško; Valeri Lebedev (Валерий Федорович Лебедев) (1983–1987)

3. osakond

• vastuluurealane töö üliõpilaste vahetuse liinis, ülem Eduardas Eismuntas (1982–1987)
  • "Fulbright scholarship"
• üliõpilasnoorsoo ja õppejõudude seas vaenuliku tegevuse tõkestamine
  • M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool, Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool

4. osakond, osakonna ülemad: Valentin Timoševski (Валентин Иванович Тимошевский);

• vastuluurealane tegevus usuliste,
• sionistlike
• sektantlike elementide
• välismaiste usukeskuste seas;

5. osakond

• praktiline abi RJK territoriaalorganitele ühiskonnavaenulike massiliste ilmingute ärahoidmiseks;
• nõukogudevastaste anonüümdokumentide ja lendlehtede autorite väljaselgitamine ja tagaotsimine;
• terrorismisignaalide kontroll;

6. osakond

• vaenlase poolt teostatavate ideoloogiliste diversioonide kohta andmete üldistamine ja analüüs;
• tulevaste ürituste väljatöötamine infokogumise ja planeerimise alal.

Esialgne kaastöötajate arv NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsuses, Moskvas oli 201 töötajat.

7. osakond – loodi augustis 1969 ja tegeles ainult nõukogudevastaste anonüümkirjade, mis sisaldasid terrorismiähvardusi ning isikute läbitöötlusega ja tegevuse tõkestamisega, kes kavandasid terroriakte. Osakonnaülemad: Lev Tširikov (Чириков Лев Николаевич); Valentin Zvezdenkov (Звезденков Валентин Владимирович) hilisem Leedu NSV RJK esimehe 1. asetäitja; Vladimir Golovin (Головин Владимир Александрович); Jevgeni Zjazin (Зязин Евгений Дмитриевич). Kattealused asutused: (Союзспортобеспечение) jt.

8. osakond – loodi juunis 1973 ja tegeles võitlusega välismaiste sionistlike keskuste õõnestustegevusega (Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides – Nativ (נתיב) Lishkat Hakesher, Juutide kaitseliiga, Nõukogude juutide kaitse Ameerika rahvuskonverents, «Nõukogude juutidega solidaarsuse liit, Nõukogude juutluse üliõpilasvõitluskomitee). Juutide NSV Liidust emigreerumise aktsioonid: "Siioni vangid"(«Узники Сиона»), "Juudi liikumine emigreerumiseks Iisraeli" («Еврейское движение за выезд в Израиль»), "Lase minu rahval minna" («Let my people go!..»,«Отпусти народ мой!..») ja («Большая алия»). 8. osakonna ülem: Jevgeni Kubõškin (Евгений Кубышкин), Valeri Lebedev, üks kuulsamaid osakonna agente Šabtai Kalmanovitš (Шабтай Калманович – 2009,), kes suunati luuretööle Iisraeli ning paljastati seal Iisraeli vastuluure (Shabaki) poolt ja mõisteti süüdi spionaažis.

9. osakond – loodi 1974. aastal ja tegeles nõukogudevastaste gruppidega, kellel olid sidemed välismaiste ideoloogiliste diversioonide keskustega; Raadio Vaba Euroopa, Ameerika Hääl, Vabadusraadio,

10. osakond – loodi 1974. aastal ja tegeles koos Esimese Peavalitsusega välismaiste eriteenistuste plaanide väljaselgitamise, nendesse keskustesse sisseimbumise ning tegevuse paralüseerimisega.

11. osakond – loodi juunis 1977 enne 1980. aasta suveolümpiamänge ja tegeles operatiiv-tšekistlike ürituste läbiviimisega vaenlase ideoloogiliste aktsioonide ja vaenulike elementide tõkestamiseks; Osakond koostöös Teise Peavalitsusega tegeles ka rahvusvahelise terrorismi vastase võitlusega.

12. osakond – tegeles avaliku julgeoleku tagamisega massiüritustel Moskvas – festivalid, foorumid jne;

13. osakond – loodi veebruaris 1983 ja tegeles "negatiivsete protsessidega, millel on kalduvus areneda poliitiliselt kahjulikeks nähtusteks", sealhulgas noorsooliikumistega – müstikud, okultistid, profašistid, rokkarid, punkarid, jalgpallifanaatikud jms.;

14. osakond – loodi veebruaris 1983 ja tegeles ideoloogiliste diversioonide tõkestamisega, mis olid suunatud NSV Liidu Ajakirjanike Liidu, ajakirjanike, massiteabevahendite töötajate ja avalik-õiguslikke organisatsioonide vastu.

• 1. jaoskond,
• 2. jaoskond, teostas televisioonisaadete ja televisioonitöötajate poliitilise lojaalsuse kontrolli ja jälitamist.

15. osakond – loodi novembris 1983 ja tegeles vastuluurega kõigis spordiühingu Dünamo allasutustes ja objektidel.

Ajalugu

Läbi aegade kandis nõukogude võimu poliitiline politsei nimetusi:

• 20. detsembrist 1917: Tšekaa kontrrevolutsiooni vastu võitlemise osakond (Отдел борьбы с контрреволюцией ВЧК);
• 24. detsembrist 1919: Tšekaa salajane osakond (Секретный отдел ЧК);
• 3. juunist 1919: Tšekaa salajas-operatiivosakond; (Секретно-оперативный отдел ЧК);
• 14. jaanuarist 1921: Tšekaa / Vene SFNV GPU salajane osakond (Секретный отдел ВЧК-ОГПУ);
• 5. märtsist 1931: OGPU salajas-poliitiline osakond (Секретно-политический отдел ОГПУ);
• 10. juulist 1934: NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse salajas-poliitiline osakond (Секретно-политический отдел ГУГБ НКВД СССР);
• 25. detsembrist 1936: NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 4. osakond (4 отдел ГУГБ НКВД СССР);
• 28. märtsist 1938: NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 1. valitsuse 4. osakond (4 отдел 1 управления НКВД СССР);
• 29. septembrist 1938: NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 2. osakond (2 отдел ГУГБ НКВД СССР);
• 26. veebruarist 1941: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 3. valitsus (3 управление НКГБ СССР);
• 31. juulist 1941: NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 3. valitsus (3 управление НКВД СССР)
• 14. aprillist 1943: anti NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 3. valitsuse ülesanded üle NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 3. valitsusele ning moodustati NSV Liidu RJRK 2. valitsuse 1., 2., 3., 4. ja 5. osakond;
• 28. juunist 1946: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. valitsuse 3 ja 5 osakond (МГБ СССР);
• 6. detsembrist 1949: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. valitsus (5 управление МГБ СССР);
• 14. märtsist 1953: NSV Liidu Siseministeerium 4. valitsus (4 управление МВД СССР);
• 18. märtsist 1954: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. valitsus (4 управление КГБ при Совете Министров СССР);
• 11. veebruarist 1960: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. valitsus likvideeriti ning ülesanded anti üle NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsusele;
• 25. juulist 1967: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsus (5 управление КГБ при Совете Министров СССР)
• 5. juulist 1978: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus (5 управление КГБ СССР)
• 11. augustist 1989: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Z Valitsus (Управление "З" КГБ СССР, Управления по защите конституционного строя).

Tšekaa salajane osakond

• aastal 1920, ülem Mārtiņš Lācis

GPU salajane osakond

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Salajas-Operatiivvalitsuse salajane osakond, nõukogude poliitiline politsei võitluseks nõukogude võimu vastastega,

• aastail 1920–1923 ülem Timofei Samsonov;
• alates 25. maist 1923 osakonna ülem Terenti Deribas;
• alates 26. oktoobrist 1923 osakonna ülem Jakov Agranov
• 1. jaoskond, võitluseks anarhistidega;
• 2. jaoskond, võitluseks menševike ja bundlastega;
• 3. jaoskond, võitluseks esseeride ja nõukogudevastaste talupoegadega, rahvuslike liikumistega Ukrainas ja Valgevenes;
• 4. jaoskond, võitluseks endiste ohranka agentide (provokaatoritega), valgekaartlastega, sandarmite, vangivalvurite, nõukogudevastaste juudigruppide ja -parteidega;
• 5. jaoskond, võitluseks parempoolste parteidega ja nõukogudevastase intelligentsi ja noorsooga;
• 6. jaoskond, võitluseks Vene Õigeusu Kiriku, teiste usulahkude ja sektidega, ülem Jevgeni Tutškov;
• 7. jaoskond, võitluseks Taga-Kaukaasia rahvuslike parteidega ja menševikega;
• 8. jaoskond, võitluseks endiste VK(b)P liikmetega, trotskistide, illegaalsete parteide ja tööliste ning töötute protestiaktsioonidega (moodustati 16. märtsil 1928);

OGPU salajane osakond

NSV Liidu RKN juures asuva ÜRPV Salajas-Operatiivvalitsuse salajane osakond tegeles nõukogudevastaste parteide, organisatsioonide, gruppidega ja antud keskkonnast pärit üklsikisikute järelevalvega. Osakonda kogunes informatsioon isikute kohta, kes varem kuulusid mittebolševistlikkesse parteidesse; isikute kohta, kes enne revolutsiooni töötasid Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi allükstustes, monarhistlikes ja mustasajalisteorganisatsioonides. Samuti kogus informatsiooni Vene Õigeusu Kiriku kohta; isikute kohta, kes olid välja näidanud ebalojaalsust nõukogude võimu suhtes; isikute, kohta, kes olid töötanud transportsfääris; isikute kohta, kes olid tegutsenud kultuuri-, haridussfääris või "vana keisririigi" õppeasutustes.

• 1. jaoskond, võitluseks anarhistidega;
• 2. jaoskond, võitluseks menševike ja bundlastega;
• 3. jaoskond, võitluseks esseeride ja nõukogudevastaste talupoegadega;
• 4. jaoskond, võitluseks valgekaartlastega, sandarmite, vangivalvurite, juudigruppide ja -parteidega;
• 5. jaoskond, võitluseks parempoolsete parteidega ja nõukogudevastase intelligentsi ja noorsooga;
• 6. jaoskond, võitluseks Vene Õigeusu Kiriku, usulahkude ja sektidega; ülem Jevgeni Tutškov
• 7. jaoskond, võitluseks Taga-Kaukaasia rahvuslike parteidega ja menševikega;
• 8. jaoskond, võitluseks endiste VK(b)P liikmetega, illegaalsete parteide ja tööliste ning töötute protestiaktsioonidega;

OGPU salajas-poliitiline osakond

5. märtsil 1931 liideti salajase osakonnaga senine informatsiooni- ja poliitkontrolli osakond (Отдел информации и политконтроля') ning uue osakonna nimetuseks sai NSV Liidu RKN juures asuva ÜRPV Salajas-Operatiivvalitsuse salajas-poliitiline osakond

• Salajas-poliitilise osakonna ülem: Jakov Agranov; alates 1. september 1931 Georgi Moltšanov.
• SPO 1. jaoskond: agentuur-operatiivtöö linnades, jälitustöö poliitasundusele saadetute suhtes ja välisriikide tööliste jälgimine;
• SPO 2. jaoskond: agentuur-operatiivtöö väljaspool linni (maal), rahvuslike liikumiste ja poliitiliste parteide arvestus ja kontroll; nõukogudevastase tegevuse väljaselgitamine ja võitlus sellega põllumajandus- ja õppeasutustes; Punaarmeest reservväelaste poliitilise lojaalsuse kontroll; OSOAVIAHIMi tegevuse jälgimine; endiste punaste partisanide tegevuse jälgimine; järelevalve vene kasakate üle; agentuur-operatiivtöö asumisele saadetud kulakute üle;
• SPO 3. jaoskond, agentuur-operatiivtöö Vene Õigeusu Kiriku ja teiste usulahkude tegevuse üle, võitlus nõukogudevastaste ususektidega, monarhistide, fašistide, kadettide, endiste sandarmite, Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi ametnike, vabrikantide arvestus ja võitlus nende tegevusega, Tööliste ja Talupoegade Miilitsa tegevuse kontroll ja jälgmine, ülem Jevgeni Tutškov, Georgi Karpov;
• SPO 4. jaoskond, agentuur-operatiivtöö trükivaldkonnas, teatrites jms artistide, kirjandusala inimeste ja humanitaarintelligentide seas.

16. aprillil 1932 SOV likvideeriti ja SPOsakond sai iseseisva osakonna staatuse otsealluvusega ÜRPV esimehele ja kolleegiumile.

SARK-i RJPV 4. osakond

NSV Liidu SARK-i RJPV 4. osakond (salajas-poliitiline osakond)

NSV Liidu SARK-i RJPV 4. osakonna (4 отдел (СПО) ГУГБ) ülem Mihhail Litvin (1892–1938)

• 1. jaoskond – trotskistid, zinovjevlased, vasakpoolsed, parempoolsed, mjasnikovlased, šljapnikovlased, VK(b)P-st väljaheidetud ja töö välismaal,
• 2. jaoskond – menševikud, anarhistid, esseerid, bundlased, sionistid, klerikaalid, sandarmid, vastuluurajad, karistajad, valgekasakad, monarhistid,
• 3. jaoskond – võitlus ukraina, valgevene, soome-ugri rahvustest kontrrevolutsionääridega,
• 4. jaoskond – nõukogudevastaste poliitiliste parteide agentuurläbitöötlus, dašnakid, türgi, tatari kontrrevolutsionäärid, gruzmekid, mussavatistid ja natsionalistid,
• 5. jaoskond – kirjanikud, trükindus, kirjastused, teatrid, kino, kunst,
• 6. jaoskond – NSV Liidu Teaduste Akadeemia, Teaduslikud Instituudid, teadusühingud,
• 7. jaoskond – NSV Liidu Hariduse Rahvakomissariaadi süsteemis olevate õppiva noorsoo ja represseeritute laste suhtes läbiviidav läbitöötlus ja nende kuritegeliku tegevuse avastamine,
• 8. jaoskond – NSV Liidu ja Vene NFSV Tervishoiu Rahvakomissariaat ja tema teadusasutused,
• 9. jaoskond – NSV Liidu Justiits Rahvakomissariaat, NSV Liidu Ülemkohus, NSV Liidu Varustuse rahvakomissariaat ja nende õppeasutused,
• 10. jaoskond – võitlus kirikliku ja sektantlike kontrrevolutsionääridega,
• 11. jaoskond – kehakultuuriorganisatsioonid, vabatahtlikud ühingud, klubid, sporditeemalised väljaanded,
• 12. jaoskond – erinõupidamised, miilits, tuletõrje ja erus olev juhtivkoosseis.

NSV Liidu MN j.a RJK 4. valitsus

NSV Liidu MN j.a RJK 4. valitsus

(1954)

• 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus ja terroriaktide kohta teadete uurimine,
• 2. osakond – ukraina ja valgevene kodanlikud natsionalistid,
• 3. osakond – eesti, läti, leedu kodanlikud natsionalistid,
• 4. osakond – muud kodanlikud natsionalistid,
• 5. osakond – intelligents,
• 6. osakond – noorsugu,
• 7. osakond – vaimulikkond,
• 8. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad,
• 9. osakond – agentuur-operatiivtöö valitsuskorteeži trassidel, NSV Liidu Tervishoiuministeeriumi 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid,
• 10. osakond – posti- ja telegraafitsensuur. 1955. aastal viidi 10. osakond välja 4. valitsuse koosseisust, NSV Liidu MN j.a RJK iseseisvaks 6. eriosakonnaks (6-й спецотдел)

(1955)

• 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus ja terroriaktide kohta teadete uurimine,
• 2. osakond – ukraina ja valgevene kodanlikud natsionalistid,
• 3. osakond – eesti, läti, leedu kodanlikud natsionalistid,
• 4. osakond – muud kodanlikud natsionalistid,
• 5. osakond – intelligents,
  • 6. osakond – noorsugu, 1955. aastal anti osakonna ülesanded 5. osakonnale ning senine 6. osakond likvideeriti.
• 6. osakond – vaimulikkond,
• 7. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad,
• 8. osakond – agentuur-operatiivtöö valitsuskorteeži trassidel, NSV Liidu Tervishoiuministeeriumi 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid,

(1956)

• 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus ja terroriaktide kohta teadete uurimine,
• 2. osakond – ukraina ja valgevene, (+1956) eesti, läti, leedu (+1959) muud kodanlikud natsionalistid ning osakond tegeles kõigi kodanlike natsionalistidega,
  • 3. osakond – eesti, läti, leedu kodanlikud natsionalistid, 1956. aastal anti osakonna ülesanded 2. osakonnale ning senine 3. osakond likvideeriti.
• 3. osakond – muud kodanlikud natsionalistid, 1959. aastal anti osakonna ülesanded 2. osakonnale ning senine 3. osakond likvideeriti.
• 4. osakond – intelligents,
• 5. osakond – vaimulikkond, mille koosseisus Vene Õigeusu Kiriku ja sektide, katoliku kiriku, judaismi ja muslimi ehk islamisusu organisatsioonide järelevalvega tegelenud jaoskonnad
• 6. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad,
• 7. osakond – agentuur-operatiivtöö valitsuskorteeži trassidel, NSV Liidu Tervishoiuministeeriumi 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid,

(1957)

• moodustati uus 7. osakond – agentuur-operatiivtöö kõrgkoolides

(1959)

• 3. osakonna ülesanded anti üle 2. osakonnale ning senine 3. osakond likvideeriti ning 2. osakond tegeles kõigi kodanlike natsionalistidega,
• senine 7. osakond saadeti laiali ning moodustati uus 7. osakond, mis kontrollis territoriaalasutuste 4. osakonde/jaoskondade tööd

(1959–1960)

• 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus
• 2. osakond – muud kodanlikud natsionalistid
• 3. osakond – vaimulikkond
• 4. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad,
• 5. osakond – NSV Liidu Tervishoiuministeeriumi 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid,
• territoriaalasutuste 4. osakonde/jaoskondade töö kontroll

Teisitimõtlejad ja dissidendid NSV Liidus

• Aleksandr Solženitsõn
• Vladimir Bukovski
• Aleksandr Ogorodnikov
• Irina Turkova
• Paruira Airikjan, (Айрикян Паруира)
• Aleksandr Bolonkin, (Болонкин Александр Александрович);
• Jelena Bonner
• Vladimir Voinovitš;
• Juri Galanskov, (Галансков Юрий);
• Vitali Ginzburg,
• Pjotr Grigorenko,
• Eduard Kuznetsov,
• Anatoli Martšenko, (Марченко Анатолий)
• Boriss Sarõlov, (Сарылов Борис)
• Andrei Sahharov,

Massirahutused NSV Liidus

• 1957. aasta 10.–11. juuni, erakorraline sündmus Moskva oblasti Podolski linnas, kus alkoholijoobes isikud (osavõtnute arv u 3000), pärast levinud kuulujutte, et "miilits on tapnud purjus autojuhi" panid toime huligaansusi. Kohtu alla anti 9 isikut.
• 1961. aasta 15. jaanuar, Krasnodari oblasti Krasnodari linnas, alkoholijoobes isikud (osavõtnute arv u 1300) pärast sõjaväepatrulli poolt vormieeskirjade rikkumisest eest kinnipidamist ja varastatud sõjaväevormiriietuse müümise katset, tungisid sõjaväe garnisonihoonesse, kus juhusliku lasu tulemusena sai surma üks osavõtnu, pärast mida valluati NLKP Krasnodari oblastikomitee hoone. Kohtu alla anti 24 isikut.
• 1961. aasta 21. juuni, Altai krai Biiski linnas osalesid rahutustes ligi 500 inimest. Rahutuste põhjuseks oli miilitsa katse vahistada linnaturul alkoholijoobes isik, kes osutas kinnipidamisel vastupanu. Rahutustes hukkus 1 inimene, kohtu alla anti 15 isikut.
• 1961. aasta 30. juuni Vladimiri oblasti Muromi linnas kohaliku Ordžonikidze tehase 1500 töölist tungisid kohalikku kainestusmajasse, kus oli surnud üks tehase töötaja. Kohtu alla anti 12 isikut.
• 1961. aasta 23. juuli Vladimiri oblasti Aleksandrovi linna 1200 inimest püüdsid vabastada miilitsa linnaosakonnast vahistatud linnaelanike, rahutuste tulemusena hukkus 11 inimest, kohtu alla anti 20 inimest.
• 1961. aasta 15.–16. september, Põhja-Osseetia Beslani linnas, 700 inimest osalesid rahutustes, mis tekkis pärast miilitsa katset vahistada 5 avalikus kohas viibivat ebakaines olekus isikut. Rahutustes hukkus 1 inimene, kohtu alla anti 7 inimest.
• 1962. aasta 1.-3. juuli Rostovi oblasti Novotšerkasski linnas 4000 elektrijaama tehase töötajat avaldades rahulolematust liha ja võihindade tõstmise üle, korraldasid protestimanifestatsiooni. Manifest aeti laiali sõjaväe abil, hukkus 23 inimest, kohtu alla anti 132 inimest.
• 1963. aasta 16.–18. juuni Dnepropetrovski oblasti Krivoi Rogi linnas rahutustes osales ligi 600 inimest. Rahutuste põhjuseks vastupanu osutamine miilitsale alkoholijoobes sõjaväelase poolt. Rahutustes hukkus 4 inimest, kohtu alla anti 41 inimest.
• 1963. aasta 7. november Sumgaiti linnas, üle 800 inimest kaitseisd demonstratsiooni, millel kanti Jossif Stalini piltidega plakateid. Kohtu alla anti 6 inimest.
• 1964. aasta 16. aprill Moskvalähedases Bronnitsa linnas umbes 300 inimest lõhkusid linna eelvangistusmaja, kus suri kehavigastuste tagajärjel kinni peetud linna elanik. Kohtu alla anti 8 inimest.
• 1964. aasta 29. september – 3. oktoober Dagestani ANSV Hassavjurtis osalesid 700 inimest, mille põhjuseks oli tšetšeeni rahvuses noormehe poolt toime pandud laksi rahvusest tütarlapse vägistamine, ning sellele järgnenud laksi rahvusest isikute veritasu korras kättemaksuaktsioon. Kohtu alla anti 9 inimest.
• 1966. aasta 23. august Moskva linna Kiievi rajooni umbes 500 elanikku asus alkoholijoobes isiku kaitsele, keda proovis kinni pidada miilits.
• 1967. aasta 17. mai Frunze linnas umbes 700 elanikku tungisid rajooni siseasjade osakonda kus kuulujuttude alusel peksti surnuks kinnipeetu. Hukkus 1 inimene ja kohtu alla anti 18 inimest.
• 1967. aasta 13. juuni Kasahtsani Tšimketi linnas toimus vastuhakk miilitsale, milles osales umbes 5000 inimest. Hukkus 7 inimest, kohtu alla anti 43 inimest.
• 1967. aasta 3. juuli Stapanakerti linnas rahutused 2000 inimese osavõtul, mille põhjuseks oli rahulolematus kohtu otsusega kolmele kurjategijale, kes tapsid lapse. Rahvamass tungis kallale konvoile ning tappis kohapeal 3 süüdimõistetut, hukkus 1 rahutustest osavõtnu ja kohtu alla anti 22 inimest.
• 1967. aasta 8. oktoober Tšernigovi oblasti Priluki linnas tungis ligi 500 inimest kallale kohalikule miilitsaosakonnale, rahutuste põhjuseks kuulujutud isiku tapmise kohta miilitsa poolt. Kohtu alla anti 10 inimest.
• 1967. aast 12. oktoober Slutski linnas toimus ligi 1200 poolt linnakohtu hoone põletamine, mille tagajärjel hukkus 2 inimest. Rahutuste põhjuseks elanike rahulolematus määratud kohtuotsusega raskete kehavigastuste ja tulirelva ebaseadusliku omamise eest. Kohtu alla anti 12 rahustustes osalejat.
• 1968. aasta 13. juuli Naltšiki linnas, ligi 4000 elanikku tungis pärast kuulujuttu korrakaitse tugipunktis kohalikule noorukile vigastuste tekitamise pärast, linnaturul asunud korrakaitsepunkti ja tapsid seal asunud piirkonnavoliniku. Kohtu alla anti 33 inimest, neist kolmele määrati kõrgeim karistusmäär.
• 1977. aasta 22. jaanuar Tula oblasti Novomoskovski linnas ligi 500 inimest kogunes kohaliku eelvangistusmaja juurde, kus alaealise kinnipeetu suhtes miilitsatöötajad kasutasid füüsilist jõudu ning "ja muid jõhkraid tegevusi". Kohtu alla anti 6 osavõtnut.
• 1981. aasta 24. oktoober Ordžonikidze linnas massilised rahutused, milles osalesid ligi 4500 inimest, mis algasid pärast kohaliku tapetud taksojuhi matuseid. Kohtu alla anti 26 inimest.
• 1984. aasta 22.–23. august Leninogorski linnas sõitis miilitsauto otsa kahele tütarlapsele, kellest 1 suri vigastustesse. Umbes 1000 linnaelanikku kogunes linna siseasjade osakonna hoone juurde, mis rüüstati. Kohtu alla anti 13 inimest.
• 1985. aasta 12. jaanuar Dušanbe linnas kino juures toimus kaklus tadžikkide ja venelaste vahel. Kohtu alla anti 5 inimest.
• 1986. aasta 17.–18. detsember Alma-Ata linnas, osales rahvarahutustes ligi 5000 inimest, Üliõpilased avaldasid rahulolematust Kasahstani KP KK poolt pleenumil vastuvõetud "organisatsiooniliste küsimuste" kohta. Kasahtsani KP KK senine kasahhist I sekretär Dinmuhamed Kunajev vahetati venelasest Kolibini vastu. Rahustuste ajal said erinevaid vigastusi 1215 inimest, neist 774 sõjaväelast ja miilitsatöötajat, kaks vigastustega haiglasse toimetatud isikut suri vigastustesse. Kriminaalvastutusele võeti 107 inimest.
• 1986. aasta 2. aprill Jakutsk, 600 inimest võtsid osa kaklusest jakuutide ja vene rahvusest isikute vahel. Kriminaalmenetlust alustati 8 isiku vastu.

Välislingid

• О Бобкове