Mustand:Bidzina Ivanišvili (oligarh)

Bidzina Ivanišvili (ბიძინა ივანიშვილი; varem on kasutatud ka nime Boriss Ivanišvili (Борис Иванишвили); sündinud 18. veebruaril 1956 Tšorvilas Satšhere rajoonis) on Gruusia ettevõtja ja poliitik. Ta oli 25. oktoobrist 2012 kuni 20. novembrini 2013 Gruusia peaminister.

Ta on gruusia rahvusest ärimees, kes oma varanduse teenis Venemaal äri ajades. Tal oli kuni 2011. aastani Prantsusmaa, Venemaa ja Gruusia kodakondsus. Pärast seda kui Ivanišvili teatas soovist asutada partei ja osaleda 2012. aasta parlamendivalimistel, võeti talt Gruusia kodakondsus ära. Ivanišvili on lubanud selle sammu vaidlustada.

Ivanišvili varasid Venemaal haldab ettevõtte nimega Unikor, mis on tegev panganduses, ehitus- ja kinnisvaraäris, tööstussektoris ja põllumajanduses ning haldab Doktor Stoletovi apteegiketti.

2010. aasta seisuga kuulus Ivanišvili Forbesi hinnangul 5,5 miljardi dollari suuruse varandusega maailma 200 rikkaima inimese hulka. Gruusias on Ivanišvili tuntud filantroobina. Tema rahastamisel valmis aastatel 1995–2004 ehitatud Thbilisi Püha Kolmainu Katedraal. Väidetavasti toetab ta rahaliselt sadu või tuhandeid Gruusia intellektuaale.

Ta on San Marino aukonsul Gruusias.

Kuni poliitikasse asumiseni vältis Ivanišvili ajakirjandust ja temast oli teada väga vähe avalikkusele kättesaadavaid pilte ning filmisalvestisi. 2005. aastal Vedomostile antud intervjuus rääkis Ivanišvili, et talle ei meeldi kohtuda ajakirjanikega, osaleda avalikel üritustel ja pidudel, talle ei meeldi formaalsused ja tähelepanu keskel olemine, ta ei tähista isegi oma sünnipäeva. Ta olevat väga hoolikas äripartnerite valikul püüdes neid üldse vältida.

Elulugu

Bidzina Ivanišvili sündis Tšiathura lähedal paiknevas külas kaevuri (teistel andmetel katlakütja) pojana. Ta õppis Thbilisi Riiklikus Ülikoolis majandust ja inseneriteadust(?) ning teenis samal ajal raha koristajana metallitehases. 1986. aastal lõpetas ta Moskvas Töö Teadusliku Uurimise Instituuti aspirantuuri ja kaitses kandidaadikraadi. Töötas hiljem Instituudi Thbilisi filiaalis.

1980. aastate lõpul alustas Ivanišvili äritegevust. Tema esimeste äride hulgas olid kauplemine arvutite, videomagnetofonide ja Venemaal uudiseks olnud nuppudega telefonidega.

Pärast esimest suuremat, miljonirublast tehingut arestis prokuratuur tema ettevõtte kontod ja Ivanišvili lahkus Moskvasse, kus jätkas koos aspirantuuriaegse sõbra Vitali Malkiniga arvutite ja kodumasinate impordiäri. 1990. aastaks olid nad teeninud 100 000 USA dollarit, mis võimaldas neil asutada panga Rossiski Kredit. Edasi lõikas ta kasu Venemaa riigivarade erastamislainest. Oma sõnul püüdis ta vältida neid varasid, mille omandamiseks tekkinud konkurents oli ohtlik. Nii omandas ta rea rauakaevandusi.

1994. aastal siirdus Ivanišvili USAsse, seejärel aga Prantsusmaale, kus tegeles kinnisvaraäriga. 1995. aastal sai temast Infintreidi peadirektor.

1996. aastal toetas ja rahastas ta Venemaa presidendivalimistel kolmandaks jäänud Aleksandr Lebedi kampaaniat.

1990. aastate keskel investeeris Ivanišvili Gruusia pangandusse, põllumajandus ja toiduaine sektorisse, kuid müüs need varad 2004. aasta paiku, säilitades vaid Kartu(?) panga.

1997. aastal asutas ta varahaldusettevõtte Metalloinvest. 2002. aastal asutas apteegiketi Doktor Stoletov. Aastatel 2003–2006 Impeksbanki direktorite nõukogu liige.

2004. aastal pärast Roosirevolutsiooni kolis Ivanišvili Gruusiasse ja omandas president Saakašvili dekreediga kodakondsuse. Aastatel 2004–2005 müüs ta oma osaluse metallurgiaettevõtetes Ališer Usmanovi juhitud investorite grupile.

2010. aastal paigutas Forbes Ivanišvili Venemaa rikkaimate inimeste edetabelis 22. kohale. 2011. aastal oli ta Forbesi maailma rikkaimate inimeste nimekirjas 185. kohal.

2011. aasta oktoobris teatas Ivanišvili soovist astuda poliitikasse. Sel puhul tegi ta kirjaliku avalduse, milles kritiseeris teravalt president Mihheil Saakašvilit ja kirjeldas oma nägemust olukorrast riigis. Ivanišvili hinnangul puudub Gruusias ettevõtlusvabadus, valitsuses on võimust võtnud korruptsioon, kõik telekanalid on Saakašvili kontrolli all ja oponentide tõrjumiseks rakendavad võimud muuhulgas pseudoopositsioonilisi parteisid ja liikumisi. Ta heitis valitsusele ette protestide agressiivset laialiajamist, meeleavaldajate julma kohtlemist ja arreteeritute vabastamist raha tasumisel menetluskokkuleppe nime all. Ivanišvili sõnul sündis tema otsus opositsioonile abi osutada pärast 2008. aasta "petturlikke" valimisi ja sestsaadik on ta parteisid hoolega jälginud. Nüüd kavatsevat ta paariks-kolmeks aastaks asuda poliitilist protsessi isiklikult koordineerima. Üheks eesmärgiks seadis ta absoluutse enamuse saavutamise 2012. aasta parlamendivalimistel. Isiklikult avaldas ta soovi asuda uue valitsuse peaministriks või parlamendi esimeheks, saavutada programmilised eesmärgid kahe-kolme aastaga ja seejärel poliitikast lahkuda.

Avalduses pakkus Ivanišvili kõigile ajakirjanikele, kes oma erapooletuse ja põhimõttekindluse tõttu vallandatakse, tööd tulevase partei peakorteris vähemalt senise palgaga ning eelist tulevikus loodava avalik-õigusliku(?) infokeskuse töötajaskonna värbamisel. Ta möönis, et tema äritegevus Venemaal võib tekitada valijais küsimusi ja lubas oma Venemaa ettevõtted maha müüa. Samuti lubas ta loobuda Prantsusmaa ja Venemaa kodakondsusest.

Samal päeval tehtud teises avalduses teatas Ivanišvili, et kui mõne riigis tegutseva telekanali omanik ei ole Saakašvili, soovib ta selle väga soodsatel tingimustel ajutiselt ära osta. Kui keegi tema pakkumisele ei reageeri, näitab see Ivanišvili sõnul opositsiooniliseks peetavate kanalite tegelikku palet.

Võimud nimetasid Ivanišvilit pärast neid avaldusi Kremli käsilaseks ja justiitsministeerium teatas, et Ivanišvili Gruusia kodakondsus kaotas automaatselt kehtivuse, kui ta 2010. aastal Prantsuse kodakondsuse võttis. Kelleltki kodakondsuse äravõtmiseks vaja ka presidendi otsust. Gruusia seaduste kohaselt ei saa Gruusia kodakondsuseta isikud parlamenti kandideerida ega parteisid asutada. Samuti ei tohi nad neid rahastada. 19. oktoobril arestis politsei miljonite dollarite väärtuses Ivanišvili omanduses olevale pangale kuuluvat raha, teatades rahapesu kahtlustest, Keskpank aga algatas panga suhtes uurimise. Ivanišvili esindaja väitel oli politsei tegevus poliitiliselt motiveeritud.

19. oktoobril antud intervjuus teatas Ivanišvili, et tema arvates püüavad võimud nüüd kõikvõimalike vahenditega teda poliitikast eemale tõrjuda ning ta ei välista isegi seda, et teda püütakse maha lasta. Ta ei tahtvat kuuldagi sõnu "revolutsioon" ja "tänavaprotestid" ning seab sihiks üksnes võimuletuleku valimiste teel. Ivanišvili sõnul annab ta endast parima konfrontatsiooni vältimiseks ja poliitiliste pingete jahutamiseks. Samas intervjuus kirjeldas Ivanišvili oma välispoliitilisi vaateid. Tema arvates pole Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamine mõeldav enne kui Gruusiast saab demokraatlik õigusriik, mis on abhaaside ja osseetide silmis atraktiivne. Ta nimetas liitumist NATOga parimaks võimalikuks julgeolekugarantiiks Gruusiale, kuid leidis, et valitsus on selle võimaluse tükiks ajaks maha mänginud. Ivanišvili sõnul on strateegiline partnerlus USAga äärmiselt tähtis, kuid Gruusia ei peaks olema ühe riigi satelliit, suhteid tuleks arendada nii USA kui ka Euroopaga ja suhted Venemaaga tuleks korda seada.

Pärast Ivanišvili parlamendivalimistel osalemise väljakuulutamist võttis president Saakašvili temalt ja ta naiselt Gruusia kodakondsuse, kuna topeltkodakondsus on Gruusias keelatud. Mõni kuu hiljem taastas kohus Ivanišvili naisele kodakondsuse.

2012. aasta aprillis asutas ta partei "Gruusia Unistus – Demokraatlik Gruusia", mis ühines parlamendivalimistel osalemiseks viie teise opositsioonierakonnaga koalitsiooniks "Bidzina Ivanišvili – Gruusia Unistus."

11. juunil 2012 mõistis Thbilisi kohus Ivanišvilile valijatele altkäemaksu andmise eest 90 miljoni dollari suuruse rahatrahvi, hiljem vähendati seda summat ligikaudu 45 miljonile dollarile. Ta keeldus trahvi maksmast, mille tulemusena arestiti tema aktsiad kahes ettevõttes ja otsustati need müüki panna. 2012. aasta juuli lõpus teatas ta, et on tasunud trahvi: kohtu määratud kontole kanti 80 miljonit lari. 11. augustil 2012 rahuldas Thbilisi linnakohus Gruusia riigikontrolli avalduse Ivanišvili haldus- ja õigusrikkumiste kohta ning määras talle viiekordse rahatrahvi 12,3 miljonit dollarit.

1. oktoobril 2012 toimunud parlamendivalimistel võitis Ivanišvili juhitud "Gruusia Unistuse" koalitsioon enamuse häältest (85 kohta Gruusia 150 liikmelises parlamendi). 25. oktoobril 2012 kinnitati Ivanišvili Gruusia parlamendi istungil Gruusia peaministriks.

Peaminister (2012-2013)

2013. aasta veebruaris võttis valitsus kasutusele universaalse tervishoiuprogrammi, mis muutis riiklikult toetatud ravikindlustuse massiliselt kättesaadavaks. Valitsus suurendas pensione, sotsiaaltoetusi ja hariduskulusid. 2013. aasta juunis võttis parlament vastu uue tööseadustiku, mis on kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standarditega. Gruusia poliitikainstituudi andmetel säilitas Gruusia Ivanišvili juhtimisel enamiku Saakašvili aja reformidest. Gruusia säilitas Saakašvili ametiajal loodud vabaturumajandusliku mudeli, luues samas ka toimiva sotsiaalse turvavõrgustiku. Parlament võttis vastu amnestiaseaduse, mis vähendas vangide arvu poole võrra. Suremus vanglates langes tunduvalt ja parandati oluliselt vanglate tervishoidu. Eelmise valitsuse ajal teeninud 35 ametnikku süüdistati kuritegudes, mille süüdistused ulatusid omastamisest võimu kuritarvitamise ja piinamiseni. Arreteeritute hulgas olid endine peaminister Vano Merabišvili, Kahheetia kuberner Zurab Tšiaberašvili ning vanglate ameti juhataja ja kaitseminister Batšo Ahhalaia. Ivanišvili Gruusia saavutas hea tulemuse Transparency Internationali korruptsioonindeksis ja Freedom House'i Freedom in the World indeksis.

Ivanišvili valitsuse ajal süvendas Gruusia sidemeid Euroopa Liiduga. Ivanišvili tegi oma esimeseks välisvisiidi 2012. aasta novembris Brüsselisse. EL alustas viisadialoogi Gruusiaga 2012. aastal ja andis ametlikult üle viisavabaduse tegevuskava (VLAP) 2013. aasta veebruaris.

Suhted Venemaaga paranesid. 2013. aasta juunis tühistas Venemaa Gruusia veini embargo. See võimaldas Gruusial taasalustada veini eksporti Venemaale esimest korda pärast 2006. aastat. Ivanišvili nimetas oma välispoliitikat Venemaaga "pragmaatiliseks," öeldes, et jätkab Venemaaga seoses Gruusia rahvuslike huvide kaitsmist, kuid loobub "konfrontatiivsest suhtlemisviisist."

Pärast "Gruusia Unistuse" kandidaadi Giorgi Margvelašvili võitu 2013. aasta Gruusia presidendivalimistel astus Ivanišvili 20. novembril 2013 peaministri kohalt tagasi. Neli päeva hiljem astus ta tagasi ka "Gruusia Unistuse" liidri kohalt, pidades erakonna kongressil lahkumiskõne. "Tulen võimule, puhastan poliitilise areeni ja siis lähen, kuigi lahkun erakonnast, mis on tõhus ja töötab Gruusia huvide nimel." teatas ta juba 2011. aasta oktoobris. Ta teatas, et tema ülesanne eemaldada Saakašvili autoritaarne režiim ja taastada demokraatlik režiim sai täidetud. Ta lubas olla aktiivne kodanik ning toetada ja kontrollida valitsust kodanikuühiskonna liikmena.

2013-2018

Järgmiste "Gruusia Unistuse" kontrolli all olnud valitsuste ajal täideti olulised ametikohad Ivanišvili lähimate kaastöötajatega. Neljast peaministrist, kes juhtisid pärast teda Gruusia valitsust, olid kolm varem tema ettevõtete juhid. Hilisem siseminister ja presidendi kaitseteenistuse ülem olid tema endised ihukaitsjad. Gruusia peaprokurör oli tema perekonna advokaat. Tervishoiuministrid juhtisid varem tema kodukandi haiglat, mida ta heldelt rahastas. Gruusia parlamenti ja võimuparteid "Gruusia Unistus" juhtisid tema head kaastöötajad, kellega tal säilisid tihedad sidemed.

Tagasi poliitikas

2018. aastal naasis Ivanišvili poliitikasse, kui ta valiti 26. aprillil 2018 tagasi "Gruusia Unistuse" esimeheks. Tema naasmist tajuti sammuna koalitsiooni ühtsuse säilitamiseks. 11. jaanuaril 2021 teatas Ivanišvili, et lahkub otsustavalt poliitikast ja astus "Gruusia Unistuse" esimehe kohalt tagasi, teatades, et "ta on oma eesmärgi täitnud." Ta viitas oma vanusele (64) ja partei edule domineeriva jõuna. Kaks kuud varem oli tema erakond võitnud jällegi Gruusia parlamendivalimised.

2020. aastal oli Gruusia majandusvabaduse poolest maailmas 12. kohal, võrreldes 2010. aasta 26-ga edestades paljusid Euroopa Liidu riike. Ajakirjandusvabaduse osas oli 2020. aastal Gruusia maailmas 60. kohal, mis oli pisut parem kui Poolal ja oluliselt parem kui 2010, kui Gruusia oli 100. kohal. 2019. aastal paigutas Maailmapank Gruusia äritegemise lihtsuse poolest maailma seitsme parima riigi hulka (ja esikohale omas regioonis).

9. juunil 2022 andis Euroopa Parlament välja kuueleheküljelise resolutsiooni "Meediavabaduse ja ajakirjanike turvalisuse rikkumine Gruusias", milles süüdistas Gruusia valitsust ja Ivanišvilit ajakirjandusvabaduse õõnestamises riigis. Resolutsioonis süüdistati Ivanišvilit "äri- ja isiklikes sidemetes Kremliga" ning soovitati Euroopa Liidul määrata Ivanišvilile sanktsioonid "tema rolli eest Gruusia poliitilise protsessi halvenemises." Euroopa Ülemkogu on nimetanud "deoligarhiseerimise" 12 soovituse hulgas, et riik saaks Euroopa Liiduga ühinemise kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlamendi liige Rasa Juknevičienė ütles Euroopa Parlamendis, et "deoligarhiseerimine" tähendab Gruusia "de-bidziniseerimist" või "de-ivanišviliseerimist." 14. detsembril 2022 kutsus Euroopa Parlament uuesti Euroopa Ülemkogu üles kehtestama Ivanišvilile sanktsioone, süüdistades teda demokraatliku poliitilise protsessi halvendamises Gruusias ja aitamises Venemaal vältida rahvusvahelisi sanktsioone.

2022. aastal avaldatud Ameerika Ühendriikide Arenguagentuuri (USAID) raporti kohaselt «viimase kümnendi jooksul on saanud selgeks, et Gruusia rikkaim oligarh on vallutanud riigi, mis toob kaasa korrumpeerunud ametnike karistamatuse, Gruusia kasvava majandusliku sõltuvuse Venemaast ja oligarhi salaäri Venemaal."

30. detsembril 2023 naasis ta poliitikasse, kui "Gruusia Unistus" valis ta oma auesimeheks. Oma kõnes väitis ta, et naaseb "keerulise" geopoliitilise olukorra tõttu. 2024. aastal on ta aktiivselt kutsunud üles toetama "välisagentide seadust" (seadus kuulutab välisagentideks organisatsioonid, mis saavad üle 20 % oma sissetulekust välismaalt). 29. aprillil 2024 süüdistas ta seadust pooldaval miitingul (kuhu valitsusele lojaalseid inimesi toodi sadade bussidega) "Lääne globaalset sõjaparteid" Gruusia asjadesse sekkumises. Ta ütles, et lääneriigid on Gruusiat ja Ukrainat kohelnud "kahurilihana", süüdistades lääne luureagentuure sekkumises Gruusia poliitikasse. "Meie abina esitletav vabaühenduste rahastamine on tegelikult mõeldud (välis)luureagentuuride tugevdamiseks ja nende võimule toomiseks." Oma kõnes ütles ta, et Gruusiat peaksid juhtima grusiinide valitud inimesed. Aastatel 2004–2012 (praegu Gruusia vanglas oleva ekspresident Mihheil Saakašvili valitsemisaastad) juhtis Gruusiat välismaalt määratud revolutsiooniline komitee. Nad tulid võimule valitsusväliste organisatsioonide juhitud revolutsiooni tulemusena. "Kehtestatud verine režiim näitas meile selle vea hinda. Mõned arvavad, et põhjuseks oli Mihheil Saakašvili sadism ja patriotismi puudumine. Tegelikult tellisid kõik selle nende patroonid välismaalt. Olulised otsused selles maailmas võtab vastu ülemaailmne sõjapartei. Just see globaalne jõud sundis esmalt Gruusia vastasseisu Venemaaga ja seadis seejärel Ukraina veelgi hullemasse ohtu. Nende nimel tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid ja radikaalne opositsioon. Seadused, mida me välja pakume, on selleks, et paljastada need tumedad seosed."

Detsembris 2023 Gruusiale kandidaadistaatuse andnud Euroopa Liit (EL) on öelnud, et seaduseelnõu ei sobi kokku ELi väärtustega. Gruusia opositsioon on nimetanud seda "Venemaa seaduseks", võrreldes seda Venemaa välisagentide seadusega, mida Kreml on kasutanud eriarvamuste mahasurumiseks.

Seadus võeti Gruusia parlamendis vastu 14. mail 2024.

Kriitikute väitel võeti seadus vastu tema võimu tugevdamiseks, et opositsioonil elu raskemaks teha. "Ta armastab kontrolli, ta juhib riiki oma nukumajana," ütles "The Guardianile" endine (2015-2016) Gruusia kaitseminister Tina Khidašeli.

Isiklikku

Ivanišvili on abielus. Tema neli last on Prantsusmaa kodanikud.

Ivanišvili elab sünnikülas Tšorvilas. Ajakirja "Forbes" andmetel oli 2024 tema varanduse suurus 4,9 miljardit dollarit.

Viited

Eelnev Vano Merabišvili

Gruusia peaminister 2012–2013

Järgnev Irakli Garibašvili