Minuskelkäsikiri 1143

Minuskelkäsikiri 1143 ehk ε 1035, ka Beratinus 2 (albaania keeles Kodiku i Beratit nr. 2) või Codex Aureus Anthimi ('Anthimose kuldkäsikiri') on purpurpärgamendile kreeka minusklis kuldtindiga kirjutatud Uue testamendi käsikiri, mis on paleograafiliselt dateeritud 9. sajandisse^[1]. See on üks seitsmest teadaolevast kreekakeelsest purpurkäsikirjast ja üks kahest teadaolevast purpurpärgamendil minuskelkäsikirjast (teine on minuskelkäsikiri 565 ehk Theodora käsikiri). Käsikiri asub Tiranas riigiarhiivis^[1] ja on alates 2005. aastast kantud UNESCO maailma mälu registrisse^[2].

Kirjeldus

Käsikiri sisaldab nelja evangeeliumi täisteksti 420 leheküljel mõõdus 24 x 19 cm. Tekst on ühes veerus, 17 rida ühel lehel, kirjutatud kuldtindiga varajases kreeka minusklis, kuid mõned osad käsikirjast on pooluntsiaalis ja pealkirjad on untsiaalkirjas. Tekst on jaotatud peatükkideks (κεφαλαια), mille numbrid on märgitud servale. Iga evangeeliumi teksti ees on peatükkide sisukord. Vähesed miniatuurid käsikirja teksti sees on lihtsad, enamasti geomeetrilised kujundid. Käsikirja ümbritsevad metallkaaned.

Ajaloost

Käsikiri leiti Berati kirikust ja see sai avalikkusele tuntuks Berati piiskopi 1868. aastal Korful avaldatud tekstis "Description abrégée et historique de la sainte métropole de Belgrade, aujourd’hui Berat". Käsikirja uuris ja oma vaatlused publitseeris Prantsusmaa preester ja kirikuloolane Pierre Batiffol.^[1] Alates 1971. aastast asub käsikiri Albaania riigiarhiivis Tiranas.

Vaata ka

Codex Beratinus

Viited

Välislingid

[s-kokoli-i-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 S. Kokoli, I. Klosi.The Byzantine Codices: Beratinus-1 & Beratinus-2, Two Cultural Treasures from the City of Berat. - European Journal of Research and Reflection in Arts and Humanities Vol. 4 No. 1, 2016

[2] Codex Purpureus Beratinus. - en.unesco.org

[1]

[2]