Codex aureus
|
See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks. |
Codex aureus (ladina keeles codex 'raamat', 'koodeks', aureus 'kuld-') on nimetus, mida kannab mitu eriti rikkaliku kujundusega, sealhulgas kuldtindiga kirjutatud või lehtkullast kaunistustega keskaegset käsikirja:
- Stockholmi codex aureus (ka Canterbury codex aureus), iiri-anglosaksi käsikiri, mis on loodud umbes 750. aasta paiku Canterburys ja tänapäeval asub Rootsis Stockholmis (Stockholm, Kungliga Biblioteket, MS.A.135).
- Lorschi evangeliaar (codex aureus Laureshamensis), Karolingide-aegne, umbes aasta 810 paiku Karl Suure õukonnas kirjutatud rikkalikult illustreeritud käsikiri, mis tänapäeval asub kahes osas Rumeenias Bukaresti Rahvusraamatukogus ning Vatikanis Vatikani raamatukogus (Biblioteca Vaticana, Pal. lat. 50).
- Harley codex aureus on umbes aastail 800–825 oletatavasti Aachenis loodud käsikirjaline evangeliaar, asub Briti Raamatukogus (British Library Harley MS 2788)
- Sankt Emmerami codex aureus, Karolingide-aegne käsikiri, mis on loodud umbes aasta 870 paiku Charles II Paljaspea õukonnas ja tänapäeva paikneb Saksamaal Münchenis (München, Bayerische Staatsbibliothek, Clm 14000).
- Sankt Galleni Kuldne psalter, karolingide stiilis käsikiri, alustatud umbes 860. aastal, valminud ajavahemikus 870–900, asub Šveitsis Sankt Gallenis (St. Gallen, Stiftsbibliothek, Cod. Sang. 22).
- Codex aureus Anthimi ehk minuskelkäsikiri 1143, 9. sajandisse dateeritud kreekakeelne Uue testamendi käsikiri purpurpärgamendil, asub Albaanias Tirana riigiarhiivis.
- Echternachi evangeliaar, ka codex aureus Epternacensis, umbes 1030.–1050. aastatel valminud ottode stiilis käsikiri, praegu Saksamaal Nürnbergis (Nürnberg, Germanisches Nationalmuseum, Hs. 156 142).
- Speyeri evangeliaar, ka codex aureus Escorialensis, üks tuntumaid ottode raamatukunsti näiteid, mis on valminud umbes 1043.–1046. aastatel ja asub tänapäeval Hispaanias Escorialis (Madrid, Escorial, Cod. Vitr. 17).
- codex aureus Gnesnensis, evangeliaar umbes aastast 1070, asub Poolas Gnieznos peapiiskopi arhiivis.
- codex aureus Pultoviensis, luksusköites perikoopide raamat umbes 1050. aastast, asub tänapäeval Poolas Krakovis (Muzeum Czartoryskich w Krakowie).