Merle Kollom
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2024) |
Merle Kollom (sündinud 9. detsembril 1963[1]) on eesti organist, muusikaprodutsent ja kariljonist.
Merle Kollom lõpetas 1983 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli muusikateooria erialal ja 2002 Tartu Teoloogia Akadeemia kirikumuusika erialal (oreliõpetaja Urmas Taniloo). 2013 omandas ta magistrikraadi oreliõpetaja erialal Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias (õpetaja Aaro Tetsmann). 1991 läbis ta Helsingi Ülikoolis teoloogia kursuse. Ta on osalenud professor Ines Maidre, John Stowelli (USA), Graham Kendricki (Suurbritannia) ja Tobias Gravenhorsti (Saksamaa) meistriklassides. Produtsendina on ta osalenud täiendkoolitustel Soomes, Rootsis, Norras ja USA-s. 2019. aasta juunis lõpetas ta professor Peter Langbergi õpilasena Skandinaavia Kariljonistide Kooli Taanis ja sai esimeseks kutseliseks kariljonistiks Eestis[viide?].
1995. aastal asus Merle Kollom tööle Tartu Muusikakooli Tabivere filiaali ja oli selle juhataja kuni 2000. aastani.
Aastatel 1997–2008 töötas ta Eesti Kontserdi produtsendina. Oli Eesti Kontserdi kontserte tutvustava raadiosaate "Kontserdimaja kontserdikaja" toimetaja ja saatejuht (Tartu Kuku Raadio, Tartu Raadio). Merle Kollomi eestvedamisel[viide?] taaskäivitus 2003. aastal Tartus aktiivne džässielu, mis on Tartusse toonud maailma džässieliiti kuuluvad ameerika muusikud, nagu legendaarne vokalist Freddy Cole, pianist Monty Alexander, Hammond B3 organist dr. Lonnie Smith, vokaal-, instrumentaalansambel The Four Freshmen, soome muusikud – „vibrafonimaag” Severi Pyysalo ja akordionist Kimmo Pohjonen jmt. Ta on produtseerinud jazz balleti "Changing Images", džässooperi "Manon" maailma esiettekande.
Aastatel 2008–2012 töötas ta Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli kontserdiosakonna juhatana. Produtsendina on ta algatanud mitmeid festivale ja kontserdisarju, produtseerinud üle 2000 kontserdi - klassikalisest kammermuusikast kuni jazz-sümfooniliste suurvormide ja kaasaegse balletini.
Alates 2001. aastast, mil Tartu raekoja raekoja torni paigaldati esimene kellamäng Eestis, on Merle Kollom selle kunstiline juht. 2016 oli algatas ta projektijuhina Tartu raekoja 18 kellaga saksa päritolu (Karlsruhe Kellatehas) kariljoni renoveerimise ja laiendustööd 34 kellaga kariljoniks koostöös Tartu Linnavalitsuse ja maailma juhtivaima kellatehase Hollandi Kuningliku Valukojaga. Ta oli uuendatud kariljoni avamispidustuste kunstiline juht. Uus avamine toimus 28. oktoobril. Merle Kollom oli Eesti esimese kariljoni originaalpalade konkursi projektijuhiks (2017). Ta on tutvustanud kariljonikunsti ja Tartu raekoja kariljonit trükimeedias, telesaadetes ja raadiosaadetes, on produtseerinud kolmeosalise dokumentaalfilmi "Tartu raekoja kariljon". Ta on avaldanud kariljoniteemalisi artikleid Põhjamaade Kariljonistide ja Kampanoloogide Liidu ajakirjas ACTA.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]- 1993–2002 EELK Äksi Andrease koguduse organist
- 1993–2000 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli õpetaja
- 1997–2008 Eesti Kontserdi produtsent
- 2008–2012 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli kontserdiosakonna juhataja
- 2012-2023 fEST MTÜ juhatuse esimees, vabakutseline muusik, muusikaprodutsent
- 2023 - Norra kiriku (Den Norske kirke) Lenviku koguduse kantor-organist (Senja kommuun)
Loominguline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Organistina on Kollom pühendunud Eesti kirikutes asuvate ajalooliste orelite väärtustamisele ja avalikkusele tutvustamisele. Ta on esinenud oreliansamblites koos vibrafonist Volker Frischlingi (Saksamaa) ja džässlaulja Eve Corneliousega (USA), 2003. aastast kammeransambliga Hanna-Liina Võsa (vokaal), Lembit Saarsalu – tenorsaksofon, Merle Kollom – orel, Jaak Lutsoja – akordion (liitus trioga 2013). Ta on esinenud paljudes Eestimaa kirikutes, Leigo järvemuusika festivalil, Eesti Kontserdi saalides ja festivalil Tallinna Tornid, samuti Toomas Trassi uudisteose "Jõulukontsertiino kolmele orelile "Ma tulen taevast ülevalt"" esiettekandel (vokaalsolist Silvi Vrait), filmimuusika kontserdil "Unustamatu Charlie Chaplin" (dirigent Peeter Saul) ja oreligalal "Ave Maria".
Merle Kollom debüteeris kariljonistina Põhjamaade Kampanoloogia ja Kariljoni Assotsiatsiooni konverentsil Norras (2018), samal aastal esines Uppsala Kontserdimajas Rootsi juhtiva džässansambliga Trio X, Püha Nikolai kiriku uue kariljoni avamispidustustel Kiievis Ukrainas. Alates 2019. aastast on ta andnud soolokontserte rahvusvahelistel kariljonifestivalidel Taanis, Saksamaal, Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis, ja Leedus.
Kollom on olnud 2000 kontserdi produtsent[viide?]. Ta algatas[viide?] 2003. aastal rahvusvahelise festivali Rainbow Jazz / Tartu Jazz (kunstiline juht Lembit Saarsalu).
Olulisemad produktsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- 2001 – "Kuus kuningat". Sümfooniliste suurvormide sari. Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigendid Eri Klas, Mihkel Kütson, Lauri Sirp. Kavas Pjotr Tšaikovski sümfoonia nr 6, Eduard Tubina sümfoonia nr 5, Gustav Mahleri sümfoonia nr 4, Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 3, Jean Sibeliuse sümfoonia nr 2, Dmitri Šostakovitši sümfoonia nr 1.
- 2002, 2003 – lastekontsertide sari „Kaleidoskoop“. Kontserdid „Suur pauk“, „Hüper-super sümfoonia“, „Opera“, „Kuda peame laulma?“, „Labajala rock“. Jutuvestja Raivo Järvi, Vanemuise Sümfooniaorkester ja balletitrupp, vokaalsolistid, Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Anu Tali.
- 2002, 2003 – suvemuusika sari "Tosin +1".
- 2003–2008 – rahvusvaheline džässifestival "RainbowJazz" (hilisem "Tartu Jazz") ja noortekonkurss.
- 2004 – "Elu saksofoniga". Solistid Lembit Saarsalu – saksofon, Henry Wolking – tromboon (USA), Dave Chisholm – trompet (USA), Lembit Saarsalu saksofoniorkester, Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Rauno Tikkanen (Soome). Esmaettekanne Eestis: Henry Wolkingi džäss-sümfoonia "Powell Canyons" sopransaksofonile, džässtriole ja sümfooniaorkestrile.
- 2004 – "Unustamatu Charlie Chaplin". Vokaalsolistid Hanna-Liina Võsa, Mart Sander. Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Peeter Saul.
- "Elu ja rütm". Solist Villu Veski – saksofon, löökpilliansambel, visuaalefektid videogrupilt Nafta.
- 2004 – "Kolm tenorit". Solistid tenorsaksofonistid Lembit Saarsalu, Raivo Tafenau, Villu Veski; Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Rauno Tikkanen. Kavas H. Sarmanto džäss-süit "Hearts".
- 2004 – Carl Orffi "Carmina Burana (kantaat)". Solistid Alla Popova, Jan Oja ja Lauri Vasar; Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester, dirigent Mihkel Kütson.
- 2004 – "Peeter Volkonski 50". Kaastegevad Siiri Sisask, Liisi Koikson, Tõnis Mägi, Vivian Kallaste, ansambel Propeller, Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Tarmo Leinatamm. Kavas Peeter Volkonski laulutsükkel "Ysolti laulud", "Kolm laulu Vana-Egiptuse tekstidele".
- 2005 – Duke Ellingtoni gala (Eve Cornelious – vokaal (USA), Chip Crawford – klaver, USA, Lembit Saarsalu – saksofon, Taavo Remmel – kontrabass, Toomas Rull – löökpillid; Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Peeter Saul.
- 2005 – "Vibrafonimaag". Severi Pyysalo (vibrafon, Soome) ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi.
- 2007 – "Kuningas Gustavi Gala" Tartu Ülikool 375 juubelipidustuste raames. Solistid: Svetlana Trifonova (sopran, Venemaa), Mati Turi (tenor), Jassi Zahharov (bariton) Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Jüri Alperten.
- 2007 – Soome Vabariigi 90. aastapäeva kontsert. Solist Kimmo Pohjonen – akordion, Soome.
- 2007 – Austraalia aborigeenide tantsu- ja muusikateatri "Descendance" etendused.
- 2017 – "500 aastat muusikalist saladust". Merle Kollom – kariljon, Jaak Lutsoja – akrodion, elektroonika
- 2018 – "Tähesadu" – maailma ooperiklassika džässi võtmes. Germán Gholami – tenor (Hispaania), Lembit Saarsalu – tenorsaksofon, Olav Ehala – klaver, Toivo Unt – kontrabass, Toomas Rull – löökpillid
Maailma esiettekanded
[muuda | muuda lähteteksti]- 2008 – džässballett "Changing Images". Koreograaf Russell Leon Adamson (Jamaica/Soome), TRIO X of Sweden ja Lembit Saarsalu (tenorsaksofon).
- 2008 – Heikki Sarmanto džässooper "Manon". Solistid: Hanna-Liina Võsa (Manon), Pekka Kurki (David Gray Jr. / Soome), Jassi Zahharov (Lescaut), Sergei Solovjov (Jonathan), Sofia Rubina (Madalena), Marju Kuut (Proua Corbie), Peeter Volkonski (Sullivan), Lembit Saarsalu džässkvintett, Halebopp Singers (koormeister Lauri Breede). Koreograaf Russell Adamson (Jamaica/Soome), Lembit Saarsalu Džässkvintett, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Rauno Tikkanen (Soome).
CD-produktsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- 2013 – "Special Occasion" (Lembit Saarsalu – saksofon, Lennart Simonsson – klaver, Per V Johansson – kontrabass, Joakim Ekberg – trummid)
- 2017 – "Sunday". Lembit Saarsalu muusika, inspireeritud Olev Subbi maalidest (Lembit Saarsalu – saksofon, Lennart Simonsson – klaver, Ain Agan – kitarr, Per Johansson – kontrabass, Mikael Nilsson – löökpillid)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2003 – Aasta inimene (Eesti Kontsert) [viide?]
- 2016 – Aasta tegu 2016 Tartus / nominent – Tartu raekoja kellamängu uuendamine (projektijuht)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Päring inforegister.ee andmebaasis". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2019. Vaadatud 3. mail 2016.