Mai 2019
Mai 2019 kroonika.
2019. aasta mai algas kolmapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem reedel.
- Jaapanis algas keiser Naruhito troonileasumisega reiwa-ajastu.
- Suurbritannias vabastati ametist kaitseminister Gavin Williamson, keda peaminister Theresa May süüdistas riiklikku julgeolekut puudutava informatsiooni lekitamises. Peaminister nimetas kaitseministri kandidaadiks Penny Mordaunti.[1]
- Suurbritannia kohus karistas WikiLeaksi asutajat Julian Assange'i 50-nädalase vangistusega. Assange'ile määrati karistus kautsjonitingimuste rikkumise eest 2012. aastal.[2]
- Tai kuningas Maha Vajiralongkorn abiellus oma kauaaegse armukese ja ihukaitse ülema asetäitja, kindral Suthida Tidjaiga.[3]
- Eestis astus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu direktorina ametisse Tõnis Liibek.
- Ameerika Ühendriikides teatas Ameerika Ühendriikide Senatis Colorado osariiki esindav senaator Michael Bennet, et pürgib 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[4]
- Küprosel astus ametist tagasi justiitsminister Ionás Nikoláou, kuna talle alluv politsei oli teinud puudulikku tööd saareriigi esimese teadaoleva sarimõrva lahendamisel. Politsei pidas aprillis kinni 35-aastase ohvitseri, kes tunnistas üles kokku seitsme naise tapmise.[5]
- Eestis pidas esimese istungi Jüri Ratase teine valitsus.[6]
- Tallinnas avati muusikafestival Eesti Muusika Päevad.[7]
- Tallinna Kaarli kirikus toimus roomakatoliku preestri, teoloogi ja literaadi Vello Salo ärasaatmistseremoonia. Eesti Vabariigi nimel pidas mälestuskõne XIV Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Hiljem samal päeval maeti Vello Salo Metsakalmistule.[8]
- NATO Euroopa liitlasvägede uueks ülemjuhataks sai Ameerika Ühendriikide kindral Tod Wolters.[9]
- Eestis teatas elektrivõrguettevõtte Elering nõukogu, et pikendab ettevõtte senise juhatuse esimehe Taavi Veskimägi volitusi ka järgmiseks viieks aastaks.[10]
- Eesti president Kersti Kaljulaid nimetas Madis Mülleri Eesti Panga presidendiks. Mülleri volitused uuel ametikohal algavad 7. juunil.[11]
- Palestiina äärmuslik islamiliikumine Ḩamās avas Gaza tsoonist tule Iisraeli lõunaosa pihta. Kahe päeva jooksul tulistati välja 690 raketti, millest 240 tegi Iisraeli raketitõrjesüsteem Raudkuppel kahjutuks. Kuigi kahjutuks õnnestus teha valdav osa Iisraeli linnade pihta suunatud rakettidest, sai siiski 4 inimest surma ja sadakond vigastada. Iisraeli kaitsejõud vastasid raketirünnakutega Gaza tsoonile – kokku korraldati islamiäärmuslaste positsioonidele 320 rünnakut, milles hukkus 25 inimest. Egiptuse vahendusel jõuti 6. mai hommikul relvarahu jõustumiseni.[12]
- Senegali parlament kiitis heaks põhiseaduse paranduse, millega kaotati riigis peaministri ametikoht.[1]
- Brunei sultan Hassanal Bolkiah teatas moratooriumi kehtestamisest samasooliste seksuaalvahekorra eest ette nähtud surmanuhtlusele. Aprillis 2019 jõustunud ja islami šariaadil põhinev karistusseadustik nägi ette samasooliste seksuaalvahekorra eest surmanuhtluse ning sattus seetõttu ulatusliku rahvusvahelise kriitika alla.[13]
- Djibouti peaministriks nimetati uuesti ka siiani seda ametit pidanud Abdoulkader Kamil Mohamed. Samal päeval avalikustas ta ka oma uue valitsuse koosseisu.[1]
- Mali peaminister Boubou Cissé tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu.[1]
- Panamas toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Valimised võitis Demokraatliku Revolutsioonilise Partei kandidaat Laurentino Cortizo, kes sai 33,3% häältest. Valimisaktiivsus oli 73%.[1]
- Põhja-Makedoonias toimus presidendivalimiste teine voor. 53,6% valijate toetusel valiti presidendiks Stevo Pendarovski. Valimisaktiivsus oli 46,7%.[1]
- Aerofloti lend 1492: Venemaal Šeremetjevo rahvusvahelises lennujaamas sooritas hädamaandumise lennufirmale Aeroflot kuulunud lennuk Suhhoi Superjet 100. Lennuk süttis maandumisel põlema, hukkus 41 reisijat. Kokku oli õnnetuse ajal lennukis 73 reisijat ja 5 meeskonnaliiget.[14]
- Muslimitel algas iga-aastane paastukuu ehk ramadaan.[15]
- Suurbritannias sündis prints Harry ja tema abikaasa Meghani esimene laps Archie Mountbatten-Windsor, kellest sai Briti troonipärimisjärjekorras seitsmes inimene.[16]
- Türgi kõrgeim valimiskohus tühistas eelmisel kuul İstanbulis toimunud linnapea valimiste tulemused ja andis korralduse läbi viia uued valimised. Valimised oli napilt võitnud opositsiooniline Vabariiklik Rahvapartei, kuid valitsev Õigluse ja Arengu Partei oli valimistulemuse vaidlustanud.[17]
- Myanmari suurimas linnas Yangonis vabastati üle 500 päeva vangistuses viibinud Reutersi ajakirjanikud Wa Lone ja Kyaw Soe Oo. Mõlemaid mehi oli septembris 2018 karistatud seitsmeaastase vangistusega, sest nad olid süüdi mõistetud riigisaladuste avaldamises. Ajakirjanikud vabanesid üleriigilise amnestiaga, millega vabastati ennetähtaegselt 6250 vangi.[18]
- Iraagi Kurdistani parlament otsustas taastada piirkonna presidendi ametikoha, mille funktsioonid olid ajutiselt peatatud alates 2017. aastast.[1]
- Jordaanias astus ametist tagasi peaminister ‘Umar ar-Razzāzi valitsus.[1]
- Lõuna-Aafrika Vabariigis toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis ka seni võimul olnud erakond Aafrika Rahvuskongress, mis sai 57,5% häältest ja 230 kohta 400-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 66%. Samaaegselt toimusid ka provintside parlamentide valimised, mille võitis samuti ülekaalukalt Aafrika Rahvuskongress (absoluutse enamusega kõigis provintsides peale Lääne-Kapimaa provintsi).[1]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Austraalias Andres Unga, suursaadiku Rootsis Merle Pajula ja suursaadiku Saksamaal William Mart Laanemäe. Tagasi kutsutud saadikute asemel nimetas ta suursaadikuks Austraalias Kersti Eesmaa, suursaadikuks Rootsis Margus Kolga ja suursaadikuks Saksamaal Alar Streimanni.[19]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas uueks kaitseministriks ministri senise kohusetäitja Patrick Shahanani.[1]
- Jordaanias astus ametisse ‘Umar ar-Razzāzi uus, muudetud koosseisuga valitsuskabinet.[1]
- Kanadas astus Prints Edwardi saare peaministrina ametisse Dennis King.[1]
- Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi sinod valis ühehäälselt Kristuselinna piiskopi Makariose uueks Austraalia peapiiskopiks. Seni teenis piiskop Makarios lisaks mitmetele kohustustele patriarhaadi juures ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tallinna metropoolia vikaarpiiskopina.[20]
- Läti Seim muutis alates 2023. aastast ID-kaardi olemasolu kohustuslikuks kõigile vähemalt 15-aastastele Läti elanikele.[21]
- Põhja-Küprose Türgi Vabariigis astus ametist tagasi peaminister Tufan Erhürman.[1]
- Eesti president Kersti Kaljulaid oli visiidil Tartus, kus andis koolitunni Hugo Treffneri Gümnaasiumis, avas rahvusvahelise Aasia-teemalise konverentsi ja osales heategevuslikul teatejooksul.[22]
- Kreeka peaminister Aléxis Tsípras võitis häältega 153:136 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[1]
- Tartu Ülikooli kantsleriks valiti Kstina Vallimäe ja finantsjuhiks Kalle Hein, kes mõlemad töötasid seni neil ametikohtadel kohusetäitjatena.[23]
- Mikroneesia Liiduriikide presidendiks valiti David Panuelo.[1]
- Saint Helenal astus kubernerina ametisse Philip Rushbrook.[1]
- Leedus toimus presidendivalimiste esimene voor. Teise vooru pääsesid edasi parlamendiliige Ingrida Šimonytė (31,3% häältest) ja majandusteadlane Gitanas Nauseda (30,95% häältest). Samuti presidendiks kandideerinud peaminister Saulius Skvernelis sai vaid 19,72% häältest. Skvernelis nimetas seda umbusaldusavalduseks ja teatas valimistulemuste selgumise järel, et astub juulis peaministri ametist tagasi.[24]
- Põhja-Makedoonia presidendina astus ametisse Stevo Pendarovski.[1]
- Suurbritannias toimus Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia teleauhindade gala. Parima draamasarja auhinna sai "Killing Eve", parima lühisarja auhinna "Patrick Melrose", parima naispeaosatäitja auhinna Jodie Comer ja parima meespeaosatäitja auhinna Benedict Cumberbatch.[25]
- Uus-Kaledoonias toimusid parlamendivalimised.[1]
- Eesti Naisliit nimetas emadepäeval aasta emaks Mare Tupitsa.[26]
- Filipiinidel toimusid parlamendivalimised.
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaadiks XIV Riigikogu liikme Kert Kingo.[27]
- Iisraelis Tel Avivis algas esimese poolfinaaliga Eurovisiooni lauluvõistlus. Finaalvõistlusele edasi pääsenud 10 loo hulgas oli ka Eesti laul "Storm" Victor Crone esituses.
- Põhja-Küprose Türgi Vabariigi peaministrikandidaadiks nimetati Ersin Tatar.[1]
- Senegali president Macky Sall kuulutas välja põhiseaduse muudatuse, millega kaotati peaministri ametikoht.[1]
- Andorra peaministriks valiti Xavier Espot Zamora, kes järgmisel päeval ka ametisse astus.[1]
- Malawi president Peter Mutharika saatis laiali oma valitsuskabineti ja asus üldvalimiste eel ise täitma kõigi ministrite ametikohti.[1]
- Kanadas Newfoundlandi ja Labradori provintsis toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimised võitis Liberaalne Partei, mis sai 43,9% antud häältest ja 20 kohta 40-kohalises parlamendis.[1]
- Eesti president Kersti Kaljulaid nimetas EKRE liikme Kert Kingo uueks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks.[28]
- Taiwan seadustas esimese Aasia riigina samasooliste abielu.[29]
- Austraalias toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Liberaalse Partei ja Austraalia Rahvuspartei koalitsioon, mis kogus 41% häältest ja sai 151-kohalises parlamendis 78 kohta.[1]
- Austrias teatas ametist lahkumisest asekantsler Heinz-Christian Strache. Strache sattus skandaali, kuna teda oli filmitud 2017. aasta parlamendivalimiste eel pakkumas ennast vene oligarhi sugulasena esitlenud naisele Austria Vabaduspartei valimiskampaania toetamise eest võimalust osaleda Austria avaliku sektori riigihangetel. Strache ise nimetas toimunut poliitiliseks rünnakuks. Samal päeval tegi liidukantsler Sebastian Kurz seoses puhkenud skandaaliga president Alexander Van der Bellenile ettepaneku kuulutada riigis välja erakorralised valimised.[30][31]
- Iisraelis Tel Avivis toimus Eurovisiooni lauluvõistluse finaal, mille võitis Hollandi laul "Arcade" Duncan Laurence'i esituses. Eesti laul "Storm" sai finaalis 19. koha.[32]
- Indias lõppesid mitme etapina toimunud parlamendivalimised. Valimised võitis ülekaalukalt ka seni võimul olnud India Rahvapartei, mis sai 543-kohalises parlamendis 303 kohta. Peamine opositsioonierakond India Rahvuskongress sai vaid 52 kohta.[1]
- Austria liidukantsler Sebastian Kurz tagandas ametist siseminister Herbert Kickli. Selle peale teatasid ametist lahkumisest kõik Austria Vabadusparteisse kuuluvad ministrid.[1]
- Kongo Demokraatlikus Vabariigis astus ametist tagasi peaminister Bruno Tshibala. Peaministrikandidaadiks nimetati samal päeval Ilunga Ilukamba.[1]
- Rootsi prokuratuur esitas kohtule WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i vahistamise taotluse. Selle rahuldamisel saab Rootsi taotleda Suurbritannialt Assange'i väljaandmist. Assange'i kahtlustatakse ühe naise vägistamises 2010. aastal Rootsis toimunud WikiLeaksi konverentsil.[33]
- Ukrainas andis ametivande president Volodõmõr Zelenskõi. Ühe esimese otsusena saatis president laiali Ülemraada praeguse koosseisu ja kutsus üles ka valitsust tagasi astuma. Samal päeval astusidki ametist tagasi mitmed ministrid, teiste seas välisminister Pavlo Klimkin ja kaitseminister Stepan Poltorak. Peaminister Volodõmõr Groisman teatas, et astub ametist tagasi 22. mail.[1]
- Malawis toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Presidendiks valiti tagasi 38,6% häältest kogunud Peter Mutharika. Parlamendivalimistel sai parima tulemuse Demokraatlik Progressiivne Partei, millele läks 62 kohta 193-liikmelises parlamendis; suuruselt teise parteina sai 55 kohta Malawi Kongressipartei ja veel 55 kohta läks sõltumatutele kandidaatidele.[1]
- Ameerika Ühendriikides võttis New Yorgi osariigi parlament vastu seaduse, mis lubab Ameerika Ühendriikide Kongressi komisjonidel saada New Yorgi osariigi maksuametnikelt teavet valitavatel ametikohtadel töötavate isikute ja kõrgete riigiametnike tulude kohta. Seaduse tegelik eesmärk oli juurde pääseda president Donald Trumpi maksuandmetele, kuna ta ise on korduvalt keeldunud neid avalikustamast.[34]
- Austrias astusid ametisse uued ministrid, kes vahetasid välja ametist lahkunud Austria Vabaduspartei ministrid. Vastavalt liidukantsler Sebastian Kurzi ja liidupresident Alexander Van der Belleni kokkuleppele täideti vabaks jäänud ametikohad kuni erakorraliste valimisteni parteitute ekspertidega. Kaitseministriks sai Johann Luif ja siseministriks Eckart Ratz; asekantsleriks nimetati Austria Rahvapartei liige, senine rahandusminister Hartwig Löger.[1]
- Lõuna-Aafrika Vabariigi parlament valis presidendiks tagasi Cyril Ramaphosa.[1]
- Põhja-Küprose Türgi Vabariigi peaministrina astus ametisse Ersin Tatar.[1]
- Suurbritannias astus protestiks peaminister Theresa May saamatuse vastu Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) korraldamisel ametist tagasi parlamendisuhete minister Andrea Leadsom.[35]
- Suurbritannias algas riigi ühe juhtiva terasetootja British Steel Limited likvideerimisprotsess, sest Briti valitsus ja omanikfirma Greybull Capital ei jõudnud läbirääkimistel kokkuleppele maksujõuetuks muutunud ettevõtte päästmises.[36]
- Iirimaal toimub rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
- Indias astus parlamendivalimiste järel ametist tagasi peaminister Narendra Modi, kuid juba järgmisel päeval sai ta valimiste võitjana ülesande moodustada uus valitsus.[1]
- Suurbritannia peaminister Theresa May teatas enda tagasiastumisest, mis jõustub 7. juunil.[37]
- Taiwanis sõlmiti esimesed samasooliste abielud. Riigi parlament oli samasooliste abielu vastavalt ülemkohtu otsusele seadustanud 17. mail.[38]
- Austraalia peaminister Scott Morrison tegi parlamendivalimiste võitmise järel teatavaks oma uue valitsuse koosseisu. Esimest korda Austraalia ajaloos nimetati valitsuse koosseisu aborigeenist minister – Ken Wyatt, kes hakkab vastutama põlisrahvaste küsimuste eest.[39]
- Belgias toimusid parlamendivalimised, Euroopa Parlamendi valimised ja regionaalparlamentide valimised. Parlamendivalimistel said suurima toetuse rahvuskonservatiivne Uus Flaami Allianss (16% häältest, 25 kohta 150-liikmelises parlamendis), immigratsioonivastane Vlaamse Belang (11,9% häältest, 18 kohta) ja prantsuskeelse elanikkonna huve esindav sotsiaaldemokraatlik Sotsialistlik Partei (9,5% häältest, 20 kohta). Valimisaktiivsus oli umbes 90%.[1]
- Brasiilias algasid 2019. aasta Brasiilia vanglarahutused.
- Leedus toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis 66,7% häältega Gitanas Nauseda. Valimisaktiivsus oli 53,4%.[1]
- Paapua Uus-Guineas teatas tagasiastumisest peaminister Peter O'Neill.[1]
- Saksamaal Bremenis toimusid kohaliku esinduskogu valimised, mille võitis Kristlik-Demokraatlik Liit (26,7% häältest, 24 kohta 87-liikmelises linnavolikogus). Valimisaktiivsus oli 64%.[1]
- Austria parlament avaldas umbusaldust liidukantsler Sebastian Kurzile. Kurzist sai pärast Teist maailmasõda esimene Austria valitsusjuht, kes on pidanud ametist lahkuma umbusalduse tõttu; ühtlasi sai temast ka sama perioodi lühima ametiajaga valitsusjuht Austrias.[1]
- Euroopa Liidu mitmes liikmesriigis toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Eestis võitis valimised Eesti Reformierakond, mis sai 26,2% antud häältest ja kaks mandaati (Andrus Ansip, Urmas Paet), teiseks tuli 23,3% häältega Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis sai samuti kaks mandaati (Marina Kaljurand, Sven Mikser). Ühe mandaadi said Eesti Keskerakond (Yana Toom), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (Jaak Madison) ja Isamaa (Riho Terras), kusjuures Isamaa mandaat realiseerub alles Suurbritannia lahkumise järel Euroopa Liidust. Üksikkandidaatidest saavutas parima tulemuse Raimond Kaljulaid, kes sai 6,2% häältest ja valituks ei osutunud. Valimisaktiivsus oli väike, 37,6%.[40]
- Madagaskaril toimusid parlamendivalimised.
- Eesti valitsus otsustas alates 1. juulist langetada alkoholiaktsiisi 25%. Ühtlasi avalikustati ka riigi eelarvestrateegia mitmed muud põhimõtted, mille kohaselt valitsus taganes lubadusest suurendada teaduse rahastamist 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ja sidus erakorralise pensionitõusu kogumispensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisega.[41]
- Austrias astus ametist tagasi eelmisel päeval parlamendis usaldushääletuse kaotanud liidukantsler Sebastian Kurz. Tema valitsuse teised liikmed jätkasid ametis, valitsust asus ajutiselt juhtima asekantsler Hartwig Löger.[1]
- Iraagi Kurdistani parlament valis presidendiks Nêçîrvan Barzanî. Tema poolt hääletas 111-liikmelises parlamendis 68 parlamendi liiget. Barzanî ametiaeg algab 10. juunil.[1]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Araabia Ühendemiraatides ja Egiptuses Sander Soone, Eesti suursaadiku Rumeenias Ants Froschi, Eesti suursaadiku Prantsusmaal Alar Streimanni, Eesti suursaadiku Indias Riho Kruuvi, Eesti suursaadiku Hiinas Marten Koka, Eesti suursaadiku Taanis Märt Volmeri ja Eesti suursaadiku Türgis Marin Mõttuse. Nende asemel nimetas president suursaadikuteks: Araabia Ühendemiraatides Jaan Reinholdi, Egiptuses Miko Haljase, Rumeenias Ingrid Kressel Vinciguerra, Prantsusmaal Clyde Kulli, Indias Katrin Kivi, Hiinas Andres Unga, Taanis William Mart Laanemäe ja Türgis Annely Kolgi.
- Eestis teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitik Sven Mikser, et suundub Euroopa Parlamenti ja loobub kandideerimast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks.[42]
- XIV Riigikogu kinnitas Riigikohtu uueks liikmeks Kai Kullerkupu.[43]
- Austraalias astus ametisse peaminister Scott Morrisoni uus valitsus.[1]
- Austria president Alexander Van der Bellen tegi üleminekuvalitsuse moodustamise ülesandeks konstitutsioonikohtu endisele kohtunikule, parteitule Brigitte Bierleinile.[1]
- Hongkongi ülemkohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks neli seadusesätet, mis nägid ette teatud juhtudel kriminaalkaristuse samasooliste seksuaalvahekorra eest ja kuulutas need samast päevast kehtetuks. Sätted olid diskrimineerivad, sest eri soost partnerite puhul samas olukorras karistusi ette ei nähtud.[44]
- Iisraeli parlament Knesset saatis ennast laiali, kuna peaministrikandidaat Binyamin Netanyahu ei suutnud tähtajaks moodustada valitsust. Samal päeval kuulutati 17. septembriks välja erakorralised parlamendivalimised.[1]
- Indias vannutati teiseks ametiajaks ametisse peaminister Narendra Modi.[1]
- Läti Seimis toimunud presidendivalimistel valiti 61 häälega uueks presidendiks kohtunik Egils Levits, kelle ametiaeg algab 8. juulil.[1]
- Paapua Uus-Guinea parlament valis uueks peaministriks James Marape, kes samal päeval ka ametisse astus.[1]
- Réunioni prefektiks nimetati Jacques Billant, tema ametiaeg algab 17. juunil.[1]
- Ukraina Ülemraada lükkas tagasi peaminister Volodõmõr Groismani tagasiastumispalve. Selle rahuldamise poolt hääletas 97 saadikut, vajalik oleks olnud vähemalt 226 saadiku toetus. Samal päeval esitas president Volodõmõr Zelenskõi Ülemraadale taotluse vabastada ametist juba enne Groismani oma tagasiastumisest teatanud kaitseminister Stepan Poltorak ja siseminister Pavlo Klimkin.[1]
- Ameerika Ühendriikides Virginia osariigis Virginia Beachis toimunud tulistamises hukkus 12 ja sai vigastada kuus inimest. Vahejuhtum leidis aset linnavalitsuse hoonetekompleksis, tulistajaks osutus kommunaalteenuste ettevõtte endine töötaja, kes hukkus ka ise tulevahetuses politseinikega.[45][46]
- Eestis kinnitas Rahvusooper Estonia nõukogu teatri uueks kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks Arvo Volmeri. Seni töötas sellel ametikohal Vello Pähn.[47]
- Eesti ettevõte Alexela Grupp esitas Konkurentsiametile taotluse 50% osaluse omandamiseks ajalehes Õhtuleht.[48]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 1,22 1,23 1,24 1,25 1,26 1,27 1,28 1,29 1,30 1,31 1,32 1,33 1,34 1,35 1,36 1,37 1,38 1,39 1,40 1,41 1,42 1,43 1,44 1,45 1,46 1,47 May 2019 Rulers.org (vaadatud 6.05.2019)
- ↑ Julian Assange legal team begin 'big fight' over extradition The Guardian, 1.05.2019.
- ↑ Thai king surprises with royal wedding ahead of coronation Reuters, 1.05.2019.
- ↑ Michael Bennet, Senator From Colorado, Is Running for President The New York Times, 2.05.2019.
- ↑ Küprose justiitsminister astus sarimõrvaga seoses tagasi ERR Uudised, 2.05.2019.
- ↑ Täna toimub uue valitsuse esimene istung ERR Uudised, 2.05.2019.
- ↑ Eesti Muusika Päevad avati Hobujaama ristmikul eripärase kontserdiga ERR Kultuur, 2.05.2019.
- ↑ Vello Salo saadeti viimsele teekonnale ERR Raadiouudised, 2.05.2019.
- ↑ Kindral Tod Wolters sai NATO Euroopa liitlasvägede uueks ülemjuhatajaks ERR Uudised, 3.05.2019.
- ↑ Eleringi juhina jätkab Taavi Veskimägi ERR Uudised, 3.05.2019.
- ↑ Eesti Panga presidendi ametisse nimetamine Vabariigi Presidendi Kantselei, 3.05.2019.
- ↑ Palestinian Report: Israel and Hamas Reach Cease-fire; Israeli Army Lifts Restrictions Haaretz, 6.05.2019.
- ↑ Brunei says it won't enforce death penalty for gay sex BBC News, 5.05.2019.
- ↑ Aeroflot plane crash: 41 killed on Russian jet BBC News, 5.05.2019.
- ↑ Month of Ramadan fasting begins Monday for most Muslims The Times of Israel, 6.05.2019.
- ↑ Meghan, Duchess of Sussex, Gives Birth to a Boy The New York Times, 6.05.2019.
- ↑ Turkey Orders New Election for Istanbul Mayor, in Setback for Opposition The New York Times, 6.05.2019.
- ↑ Two Reuters reporters freed in Myanmar after more than 500 days in jail Reuters, 7.05.2019.
- ↑ A. Streimanni nimetamine ja W. M. Laanemäe tagasikutsumine M. Kolga nimetamine ja M. Pajula tagasikutsumine K. Eesmaa nimetamine ja A. Unga tagasikutsumine Vabariigi Presidendi Kantselei, 8.05.2019.
- ↑ Metropolitan Makarios of Christoupolis elected as the new Archbishop of Australia Greek City Times, 9.05.2019.
- ↑ Läti seim muutis ID-kaardi kõikidele elanikele kohustuslikuks ERR Uudised, 9.05.2019.
- ↑ President Kaljulaid on täna maakonnavisiidil Tartus Vabariigi Presidendi Kantselei, 9.05.2019.
- ↑ Järgmisel nädalal asuvad Tartu Ülikoolis ametisse uus kantsler ja finantsjuht Tartu Ülikool, 10.05.2019.
- ↑ Leedu presidendivalimiste esimese vooru võitis Šimonytė ERR Uudised, 12.05.2019.
- ↑ Briti teleauhindadel võidutses põnevussari "Killing Eve" ERR Uudised, 12.05.2019.
- ↑ Aasta ema tiitli sai Mare Tupits ERR Uudised, 12.05.2019.
- ↑ EKRE leidis uue ministrikandidaadi oma fraktsioonist ERR Uudised, 13.05.2019.
- ↑ Muudatuse tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus Vabariigi Presidendi Kantselei, 16.05.2019.
- ↑ Taiwan legalises same-sex marriage in first for Asia Pink News, 17.05.2019.
- ↑ Austria paremäärmuslik asekantsler astus videoskandaali tõttu tagasi ERR Uudised, 18.05.2019.
- ↑ Austrias korraldatakse erakorralised valimised ERR Uudised, 18.05.2019.
- ↑ Eurovisiooni võitis Holland ERR Menu, 19.05.2019.
- ↑ Rootsi prokuratuur esitas ametliku taotluse Assange'i vahistamiseks ERR Uudised, 20.05.2019.
- ↑ New York passes bill allowing Congress to access Trump's state tax returns CBS News, 22.05.2019.
- ↑ Commons leader Andrea Leadsom quits government over Brexit BBC News, 22.05.2019.
- ↑ British Steel insolvency endangers 5,000 jobs BBC News, 22.05.2019.
- ↑ Theresa May to resign as prime minister BBC News, 24.05.2019.
- ↑ Taiwan celebrates Asia's first same-sex marriages as couples tie knot Reuters, 24.05.2019.
- ↑ Aboriginal groups welcome Ken Wyatt as minister for Indigenous Australians The Guardian, 27.05.2019.
- ↑ Hääletamis- ja valimistulemus Valimisteenistus, 28.05.2019.
- ↑ Alkoholiaktsiis langeb 1. juulist 25 protsenti ERR Uudised, 27.05.2019.
- ↑ Mikser otsustas europarlamenti minna ja sotside esimeheks ei kandideeri ERR Uudised, 28.05.2019.
- ↑ Riigikogu kinnitas Kai Kullerkupu riigikohtu liikmeks ERR Uudised, 28.05.2019.
- ↑ Hong Kong court abolishes four offences that criminalise gay sex PinkNews, 30.05.2019.
- ↑ At least 12 dead after disgruntled employee opens fire at Virginia Beach municipal center CNN, 31.05.2019.
- ↑ Ühendriikides sai tulistamises surma 12 inimest ERR Uudised, 1.06.2019.
- ↑ Rahvusooper Estonia uueks loominguliseks juhiks saab Arvo Volmer ERR Uudised, 31.05.2019.
- ↑ Alexela ostab Õhtulehes 50-protsendilise osaluse ERR Uudised, 31.05.2019.