Magalarajoon
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
Magalarajoon on selline elurajoon, kust enamik inimesi läheb hommikul tööle ja tuleb õhtul tagasi.
Eestis on magalarajoonidena tuntud suured ühetaolised paneelmajarajoonid, mis on ehitatud Nõukogude ajal, aastatel 1961–1988.[1][2] Tallinnas on nendeks Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe, Tartus Annelinn. 21. sajandi algusest peale on toimunud inimeste pidev väljavool magalarajoonidest uuematesse korteritesse ja eramajadesse, uutesse ja ümberarendatud asumitesse, aga ka Tallinna linnaga külgnevatesse valdadesse.[3]
Probleemid
[muuda | muuda lähteteksti]Autostumine
[muuda | muuda lähteteksti]Vanade planeeringute sobimatuse tõttu tänapäeva autostumisega esineb Tallinna magalarajoonides sageli parkimisprobleeme. Lisaks majaühistute esimeeste huvipuudusele süvendavad probleemi ka parkimiskohtadele jäetud vanad autoromud[4] ja olemasolevat ruumi ebaefektiivselt kasutavad autojuhid.[5][6]
Vanus
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti magalarajoonide eluruumid vajavad hooldust, et hoida ära soojuskadu ja regulaarsete ilmastikutingimustega kaasnevat kulumist ja amortisatsiooni. Hooneid haldavad peamiselt korteriühistud, mis on aastate jooksul lasknud vastavalt oma võimetele teha eri raskusastmega renoveerimistöid. Leidub inimesi, kes arvavad, et pikka aega laialdase kasutuseta olevad paneelelamud ja muud peaaegu tühjad hooned tuleks kasutusest välja arvata, kuigi nii eramutel kui ka korteritel on omanikud, mis hoonete lammutamist ei võimalda. Skeptikute sõnul on magalarajoonid amortiseerunud ja pikema aja kontekstis perspektiivitud.[7] Pooldajate meelest hoiab magalaeluruumide suur hulk nende hinnad stabiilse või madalana, vältides sellega nende ebamõistlikku hinnatõusu nõudluse suurenemisel; võimaldab eri ühiskonnakihtidest inimestele kompaktset elamist tiheasustusega sootsiumis, mitte väga kaugel töö- ja puhkekohtadest; ning väldib või aeglustab Ameerika-stiilis suburbaniseerumist ja valglinnastumist.
Eesti magalarajoone
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kruusmaa, Krister (24. august 2018). "Kes peataks Uus-Lasnamäe?". Sirp. Vaadatud 20. detsembril 2023.
- ↑ "Paneelelamute korterite ümberplaneerimine". novarc.ee. Vaadatud 20. detsembril 2023.
- ↑ Jõesaar, Tuuli (28. november 2011). "Magalarajoone ootab ees must tulevik". Eesti Päevaleht. Vaadatud 20. detsembril 2023.
- ↑ "Vii oma parkimiskohti kinni hoidev autoromu tasuta ära!". Pealinn. 26. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2023. Vaadatud 20. detsembril 2023.
- ↑ Rudi, Hanneli (17. november 2023). "Magalarajoonide kinniparkimine võib raskendada pääste appijõudmist". ERR. Vaadatud 20. detsembril 2023.
- ↑ Harrik, Airika (10. august 2021). "Magalarajoonide parkimisprobleemi leevendaks poeparklate ristkasutus". ERR. Vaadatud 20. detsembril 2023.
- ↑ Filippov, Madis (19. aprill 2012). "Ehitusteadlane: jutt paneelmaja 25-aastasest elueast on jama". Postimees. Vaadatud 20. detsembril 2023.