Maavarade kaevandamine Eestis

Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud (Maapõueseadus § 2 lg 2). Maavarade otsimist, kaevandamist ja määratlemist reguleerivad mitmed erinevad seadused ja määrused, näiteks maapõueseadus, kaevandamisseadus, keskkonnamõju hindamise ja juhtimise seadus, looduskaitseseadus ning haldusmenetluse seadus. Nimetatud määruste ja seaduste peamine eesmärk on tagada maavarade säästlik ja otstarbekas kasutamine, samuti mõjutada võimalikult vähe looduskeskkonda ja vähendada kaevandamise mõju looduslikele kooslustele. Ühtlasi reguleeritakse nende seaduste abil maavarade kaevandamiseks välja antavate lubade sisu, menetlemise tähtaegu ja menetlusprotsesse. Kõik määrused ja seadused on loodud välistamaks olukorda, kus kogu maapind on vastutustundetult üles kaevatud, ära rikutud ning väärtuslikud maavaravarud lõpuni ära kasutatud.

Maavarade otsimine

Maavaravarud erinevad piirkonniti mahus ja kvaliteedis. Eestis on piisavalt ehitusmaavarasid, kuid nende varud paiknevad üle riigi territooriumi ebaühtlaselt. Suurimad paekivimaardlad, mis pakuvad tööstuslikult huvi, asuvad peamiselt Eesti põhjaosas. Liivamaardlaid leidub ühtlaselt üle Eesti, kuid nende teke on olnud erinev. Näiteks Läänemere arengustaadiumitega seotud liiva- ja kruusamaardlad asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Liustikujõe poolt tekitatud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leiab rohkem Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Ka kruusamaardlaid leiab kogu Eestis, kuid tuleb silmas pidada, et kruus on geoloogilise tekke poolest kõige piiratum maavara ning näiteks Harjumaal on selle varu suures ulatuses juba väljatud.

Umbes 50 km piires Tallinnast paikneb üle 50% Eesti ehituslubjakivi ja ehitusliiva aktiivsest varust. Seega mõjutab Harju maakonnas nende maavarade kaevandamine ning kasutamine lubjakivi ja ehitusliiva bilanssi kõige enam.

Geoloogiline uuring

Üldgeoloogiline uuring annab teavet maavaravarude leiupaikade kohta, kuid maavarade koguse, leviku, kaevandatavuse ja kvaliteedi määramiseks viiakse läbi geoloogilisi uuringuid. Geoloogiline uuring on protsess, mille läbiviimisel tuleb järgida seadusi ja vajalik on Kliimaministeeriumi või Keskkonnaameti luba. Üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsingu eesmärgil ja uuringuloa üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis väljastab Kliimaministeerium, arvestades selle juures ka Eesti maavarade komisjoni arvamust konkreetse loa taotluse kohta. Üldgeoloogilise uurimistöö loa, kui luba ei taotleta maavara otsinguks, ja uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas annab Keskkonnaamet, arvestades selle juures ka Eesti Maavarade Komisjoni arvamust konkreetse loa taotluse kohta. Geoloogilise uuringu luba antakse üldiselt kaheks, harvem viieks aastaks. Loa taotluse menetlemine võtab keskmiselt aega kuus kuud. Uuringuluba taotletakse enamjaolt eesmärgiga saada teada maavara kogus, kaevandatavus, kvaliteet ja maht. Tavaliselt taotletakse hiljem sellele alale majandusliku tulu saamiseks maavara kaevandamise luba. Kui geoloogilise uuringu luba taotletakse riigile kuuluvale maaüksusele, tuleb selleks saada riigivara valitseja nõusolek. Samas ei anna geoloogilise uuringu läbiviimine selle taotlejale õigust saada uuritud alale ka maavara kaevandamisluba.

Geoloogilise uuringu läbiviimine

Geoloogilisi uuringuid tuleb läbi vastavalt kehtivale korrale, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Geoloogilise uuringu korraga kehtestatakse

• maavarade jaotamine kasutusalade järgi ja maavarade kasutusalade määramise nõuded;
• geoloogilise uuringu ettevalmistamisele ja tegemisele, topograafiatöödele ning maavaravarude arvutamisele esitatavad nõuded;
• maardla kasutuselevõtuks ettevalmistamisele ja geoloogilise uuringu aruandele esitatavad nõuded;
• iga maavara geoloogilisele uuringule esitatavad erinõuded.
• Samuti on kindlaks määratud, mida peab geoloogiline uuring täpsemalt kajastama:
• selgitatakse kaevandamist võimaldava detailsusega looduslike lasundite või maavara lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite või maavara võimalikud kasutusalad;
• hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ja määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus;
• kavandatakse abinõud maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks;
• koostatakse uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogiline kaart;
• tehakse ettepanek maavaravarude kategooriate määramiseks;
• kõigi uuringuruumis leiduvate maavarade ja looduslike lasundite, mille kasutuskõlblikuna säilitamine ei ole uuritava maavara, kivimi, setendi, vedeliku või gaasi hilisema kaevandamise käigus mäetehniliselt võimalik, uurimist maavara otsingule vastava täpsusega.

Geoloogilisi uuringuid viivad läbi vastavalt koolitatud ja atesteeritud spetsialistid. Eestis pakub sellist teenust näiteks Eesti Geoloogiakeskus ja Kobras AS.

Geoloogilise uuringu tulemused

Peale uuringute läbiviimist koostatakse aruanne, arvutatakse leitud maavara varukogused ning esitatakse andmed maavaravarude keskkonnaregistrisse kandmiseks. Maavara varu puhul eristatakse aktiivset ja passiivset varu, aktiivne varu jaguneb omakorda tarbevaruks ja reservvaruks. Aktiivne varu on maavaravaru, mida lubatakse kaevandada ning maavara kasutamine on ka majanduslikult kasulik (Ta – aktiivne tarbevaru, Ra – aktiivne reservvaru). Passiivne varu on varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitseliste tingimuste tõttu võimalik või ei ole kaevandamiseks asjakohast tehnoloogiat, kuid mis tulevikus võib osutuda kaevandatavaks (Tp – passiivne tarbevaru, Rp – passiivne reservvaru). Tarbevaru on maavaravaru, mida on geoloogiliselt piisavalt uuritud ja andmete põhjal saab teha otsuse maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Reservvaru aga on maavaravaru, mida on geoloogiliselt uuritud ja andmete põhjal saab hinnata perspektiivi maavaravaru kaevandamiseks.

Kaevandamisluba

Ettevõtjal peab maavarade kaevandamiseks olema luba. Nagu geoloogilise uuringu loa puhul, annab ka üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis kaevandamisloa välja Kliimaministeerium, kohaliku tähtsusega maardlas aga Keskkonnaamet. Loa kehtivusaeg määratakse sõltuvalt sellest, millist maavara kaevandada soovitakse. Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks maavaravaru kaevandamiseks dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi, lubjakivi-, metallitoorme-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas ning kuni 15 aastaks järvelubja-, järvemuda-, kruusa- või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas. Kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul pole maavaravaru mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandamisega rikutud maad ei ole korrastatud, pikendatakse loa kehtivust loa omaniku taotluse alusel dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi, lubjakivi-, metallitoorme-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle kümne aasta ning järvelubja-, järvemuda-, kruusa- või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle viie aasta.

Kaevandamisloa taotlus

Maavara kaevandamise loa saamiseks peab arendaja koostama taotluse, mis sisaldab järgmist:

• katastriüksuse andmeid ja maatüki pindala;
• loa taotleja ning kaevandaja andmeid;
• loa kehtivusaja pikkust ja mäeeraldis asukohta maardlas;
• teavet geoloogiliste uuringute kohta;
• teavet kaevandatavat maavara kasutusala ja planeeritava aastas kaevandatava koguse kohta.

Lisaks peab taotlus sisaldama ka graafilist lisa, mis näitab geoloogilist läbilõiget ja mäeeraldise plaani. Järgmise sammuna esitab arendaja taotluse Keskkonnaameti selle regiooni esindusse, kus tema taotletav mäeeraldis asub (Keskkonnaamet on jagatud kuueks regiooniks), maavarade spetsialist vaatab taotluse läbi, hindab selle vastavust seadusele ning kui kõik on korrektne, algatab loa taotlemise menetluse. Menetlusse võtmisest teavitatakse nii loa taotlejat, kohalikku omavalitsust (kelle haldusalasse taotletav mäeeraldis jääb), avalikkust kui ka naabreid, kelle huve võib antav luba puudutada. Seejärel koostab spetsialist loa andmise korralduse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise eelhinnangu eelnõu, mis saadetakse tutvumiseks ja arvamuse saamiseks kohalikule omavalitsusele (KOV) ja Eesti Maavarade Komisjonile (EMK), kellel on arvamuse andmiseks aega kaks kuud. Samuti paneb spetsialist eelnõud avalikkusele tutvumiseks välja e-portaali Ametlikud Teadaanded, et igaüks saaks soovi korral oma arvamust avaldada. Kui KOV ja EMK on oma nõusoleku andnud ja keskkonnamõju hindamine on läbi viidud (või jäetud algatamata), küsitakse eelnõude kohta arvamust ka arendajalt endalt ning kui tal vastuväited puuduvad, allkirjastab Keskkonnaameti vastava regiooni juhataja maavara kaevandamise loa andmise korralduse ja luba väljastatakse taotlejale. Keskmiselt võtab maavara kaevandamise loa taotluse menetlemine aega 11 kuud. Sageli ei lähe aga kõik nii lihtsalt: võib ilmneda naabrite vastuseis kaevanduse rajamisele, taotletaval alal asub looduskaitseline objekt/Natura 2000 ala või on taotlus vastuolus riiklike huvidega. Sellisel juhul tuleb lisada loale täiendavad tingimused või keelduda loa andmisest.

Kaevandamise lõpetamine

Maavara kaevandamise luba toob endaga kaasa mitmed kohustused. Juba maavara kaevandamise loa välja andmisel mõeldakse sellele, kuidas toimub hilisem karjääri korrastamine. Levinud korrastamise suundadeks on metsamaa ja veekogu, harvem näiteks krossirajad. Kui maavaravarud on ammendatud, lõpeb ka kaevandamine. Sageli ei suudeta aga loa kehtivuse aja jooksul kogu varu väljata ning sellisel juhul tuleb luba pikendada. Varu ei tohi põhjendamatult jätta kaevandamata, sest siis oleks tegemist maavara ressursi raiskamisega, mis omakorda tingiks asjatu uute maardlate kasutuselevõtu ja seeläbi põhjustaks kahju keskkonnale.

Karjääride korrastamine

Karjääride korrastamist kontrollib Keskkonnaamet (üleriigilise tähtsusega maardlate puhul Kliimaministeerium), kellele arendaja esitab korrastamisprojekti, mille Keskkonnaamet (või Kliimaministeerium) peab kõigepealt heaks kiitma. Enne loa kehtivusaja lõppu peab karjääri kogu lubatud kaevandatav varu olema väljatud ja karjäär olema vastavalt korrastamistingimustele ja -projektile korrastatud. Selle kohustuse täitmise kontrollimiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad ettevõtte esindaja, korrastamistööde läbiviija, Keskkonnaameti esindaja, Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja ja kui maaomanikuks või volitatud kasutajaks on Maa-amet, siis ka selle asutuse esindaja. Komisjon otsustab, kas karjäär on korrastatud vastavalt projektile ning koostab vastavasisulise otsuse. Heakskiitva otsuse korral tunnistatakse luba kehtetuks ning sellel karjäärialal enam kaevandada ei tohi. Kahjuks leidub piisavalt korrastamata karjääre, millel ei ole nendes ühtki kehtivat kaevandamisluba, mis on avatud palju aastaid tagasi ning milles leidub veel küllaldaselt maavaravaru. Sellistele mahajäetud karjääridele antakse taotluse korral kaevandamisluba, kuna nii tagatakse vanade karjäärialade nõuetekohane korrastamine ja maastiku kujundamine.

Vaata ka

• Põlevkivi
• Turvas
• Järvemuda
• Lubjakivi