Mālpilsi vald
| Mālpilsi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Mālpils pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 220,9 km² | |
Elanikke: 3412 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 15,4 in/km² | |
| Keskus: Mālpils | |
 |
Mālpilsi vald (läti keeles Mālpils pagasts) on vald Lätis Sigulda piirkonnas.
Vald piirneb Sigulda piirkonna Allaži, Sigulda ja More vallaga, Ropaži piirkonna Ropaži vallaga, Cēsise piirkonna Amata vallaga ning Ogre piirkonna Ķeipene ja Suntaži vallaga.
Valla pindala on 220,9 km². 2019. aasta seisuga elas seal 3350 inimest. Valla keskus on Mālpilsi küla.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Läti iseseisvumisel asusid praeguse valla kohal Mālpilsi ja Riktere vallad. 1935. aastal oli Mālpilsi valla pindala 148,41 km² ja seal oli 2052 elanikku.[2] 1945 aastal moodustati selle aladele Mālpilsi ja Vite külanõukogu, vald ise aga likvideeriti 1949. aastal. 1954. aastal liideti Mālpilsi külanõukoguga likvideeritava Vite külanõukogu kolhoosi Vienība alad, 1958. aastal Sidgunda külanõukogu kolhoosi Spartaks alad ning 1963. aastal kogu likvideeritava Sidgunda külanõukogu maad.[3] 1990. aastal moodustati külanõukogust Mālpilsi vald, mis kuulus Riia rajooni. 2009. aastal moodustati vallaga samades piirides Mālpilsi piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Mālpilsi piirkond Sigulda piirkonnaga.
Mälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mālpilsi kirik, Mālpilsi mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park ja häärber, Mālpilsi ordulinnuse ase ja Sidgunda linnamägi. Bukase mõisa hooned, Idiņi muinaskalmed, Mālpilsi kiriku keskaegne kalmistu, Mālpilsi linnamägi ehk Viinamägi, Jaunaudriņi muinaskalmed ja Vecrubenīši muinaskalmed on regionaalse kaitse all.[4]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub Kesk-Läti madalikul, idaosa jääb Vidzeme kõrgustikule. Kõrgeim koht (136 m) asub More valla piiril. Suuremad jõed on Lielā Jugla ja selle lähtejõed Suda ning Mergupe. Soodest on suurim Torfi soo (479 ha).
Looduskaitse all on Sporta iela tamm, rippuv kask ja kümme nimeta põlispuud.[5]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]2016. aastal elas vallas 3034 lätlast, 371 venelast, 72 valgevenelast, 52 ukrainlast ja 37 poolakat.
Vallas on järgmised külad.
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[6] |
|---|---|---|
| Bukas | mazciems | 40 (2006) |
| Mālpils | lielciems | 1838 (2020) |
| Sidgunda | vidējciems | 379 (2020) |
| Upmalas | vidējciems | 118 (2020) |
| Vite | mazciems | 53 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[6]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mālpilsi vald |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ [Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 7.08 20230
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.07 2020
- ↑ 6,0 6,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.