Krimulda vald

Krimulda vald
	läti Krimuldas pagasts
	Pindala: 176,3 km²
	Elanikke: 3739 (1.01.2024)
	Rahvastikutihedus: 21,2 in/km²
	Keskus: Ragana

Krimulda vald (läti keeles Krimuldas pagasts) on vald Lätis Sigulda piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Sigulda linnaga, Sigulda, Inčukalnsi ja Lēdurga vallaga, Limbaži piirkonna Vidriži vallaga, Cēsise piirkonna Līgatne ja Straupe vallaga ning Saulkrasti piirkonna Sēja vallaga.

Valla pindala on 176 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3976 inimest.^[2] Valla keskuseks on Ragana küla.

Ajalugu

Aastal 1935 oli valla pindala 76,4 km².^[3] Aastal 1945 moodustati vallas Gaveņi ja Krimulda külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti need külanõukogud taas ühtseks Krimulda külanõukoguks. Aastal 1956 liideti sellega osa Sigulda ja Inčukalnsi külanõukogude maadest, aastal 1963 Turaida külanõukogu. Aastal 1953 liideti osa Krimuldast ja Turaidast Sigulda linnaga.^[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Krimulda piirkonda.

Kaitstavad mälestised

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Krimulda luteri kirik, Krimulda Uue kalmistu muinaskalmed, Vieši linnamägi, Loja linnamägi, Gavēņi muinaskalmed, Tālēni muinaskalmed, Liepeņi I muinaskalmed, petroglüüfidega Virtaka koopad ja Priedese muinaskalmed. Melnā ieža linnamägi, Karātavkalnsi karistuspaik, Pūteļi muinaskalmed, Kubesele muinaslinnus, Annaskalnsi muinaskalmed, Jelgavkalnsi muinasasula, legendidega seotud Kaupo mägi ja Čiekuri muinaskalmed on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all. Kohaliku kaitse all on Klintsdzirnavase muinaskalmed. Lisaks on väärtuslik Krimulda kirikumõisa hoone.^[5] Osa vallast jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale.

Loodus

Valda jääb 14,3 hektari suurune Jērkule järv. Valla läänepiiril voolavad Koiva jõgi ja selle lisajõgi Brasla jõgi.

Looduskaitse all on Saaremägi, Kalnasikšņi tamm, Turaida mõisavalitseja maja tammed, Pesutamm, Krimulda vana kooli haab, Ragana pajuhiid, Dvīņi kuusk, Loja kuusk, Loja luha mänd, Loja jõeoru kuusk, Vīganti kuusk, Mīlnieki kuusk, Silzemnieki allikas ja Līdumnieki allikas, osaliselt jäävad valda ka Brasla paljandid, Ziedlejase pank ja Cīruļi paljand koos Blusi koopaga, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid ja vallas asub ka üks nimetu looduskaitsealune rändrahn. Valla kaguosa jääb Gauja rahvusparki.^[6]

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 3602 lätlast, 135 venelast, 28 valgevenelast, 23 ukrainlast, 35 poolakat ja 25 leedulast.^[7]

Valla külad on:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv^[8]
Brasla	mazciems	19 (2006)
Eikaži	vidējciems	124 (2006)
Inciems	lielciems	539 (2022)
Murjāņi	mazciems	11 (2021)
Putniņi	skrajciems	41 (2006)
Ragana	lielciems	1179 (2022)
Sunīši	vidējciems	305 (2022)
Turaida	vidējciems	195 (2022)
Turaidas skola	mazciems	32 (2006)