Määruslause

Määruslause on kõrvallause, mis on pealause moodustaja vaba laiend.

Eesti keel

Määruslause puhul on tavaliselt alati vajalik korrelaat. Korrelaat on lauseelement, mis täidab asendusfunktsiooni. Korrelaat võib olla sõnavorm või fraas, millega kõrvallause sidend või kõrvallause tervikuna on viiteseoses. Korrelaat paikneb pealauses või moodustab kõrvallauses sidendiga terviku.

Määruslauseid liigitatakse vastavalt tähendusele.

Kohalause

Kohalause konkretiseerib pealausega tähistatud sündmuse lähte-, toimumis-, siht- vm kohta selle seostamise kaudu teise sündmusega. Korrelaatideks on näitavad proadverbid või kaassõnad, mis näitavad ka lähte-, toimumis- või sihtkohta, piiri või liikumisteed.

Hääl tundus tulevat sealtpoolt, kustpoolt olin näinud inimesi kogunemas.

Kus on tegijaid, seal on ka nägijaid.

Mu koer jooksis alati sinnamaani, kust algas autotee.

Korrelaadid seal, sinna, sealt saab lausest välja jätta, kui nad on sidendiga samas kus-, kuhu-, kust-käändes.

Ta läheb (sinna), kuhu kutsutakse.

Ajalause

Ajalause konkretiseerib pealausega väljendatud sündmuse toimumise aega, ajalisi piire, kestust või sagedust. Ajaline konkretiseering seisneb pea- ja kõrvallause ajasuhte fikseerimises, toimub peamiselt sidendite ja korrelaatide vahendusel, mida toetavad pea- ja kõrvallause grammatilised ajad.

Sidesõna kui näitab pea- ja kõrvallause ajalist suhestatust, kuid ei konkretiseeri seda. Ajasuhte konkretiseerijateks on korrelaat ja/või osalausete grammatilised ajad, leksikaalne koosseis ja kontekst. Korrelaat kuulub pealausesse või sidendisse.

(Siis(,)) kui Mari oli veel väike, kartis ta üksi kodus olla.

Sel ajal(,) kui ema oli poes, tegid lapsed süüa.

Niipea(,) kui ma sind nägin, teadsin, et sa oled minu jaoks loodud.

Enne seda, kui ma Tartusse ülikooli läksin, elasin ma Tallinnas.

Aku sai tühjaks just siis, kui mul oli vaja helistada.

Ta läks alles eile, kui teised olid juba mitu päeva varem läinud.

Muude sidesõnade kasutamisel konkretiseerib ajalause pealause sündmuse toimumise aega, algus- või lõpp-piiri.

Nii jäi ta siia üksi, kuna me läksime minema.

Nagu mind näed, oled kohe rõõmus.

Oleme toas, kuni torm vaibub.

Adverbilise sidendiga ajalause konkretiseerib pealause sündmuse toimumise aega.

Nüüd, mil kiri on kirjutatud, jääb üle oodata vastust.

Praegu, kus on alles prooviesinemine, ei saagi kõik paigas olla.

Proovite, kunas soovite.

Kvantumilause

Kvantumilause konkretiseerib pealause öeldise, täiendi või määrusega väljendatud omaduse või seisundi määra, tegevuse või protsessi intensiivsust, kestust, kaugust, hulka või kogust.

Temperatuur langes sel määral, et aknad jäätusid.

Ma karjusin nii kõvasti, kui/nagu/kuidas suutsin.

Niipalju kinke, kuipalju oodati, jõuluvana ei toonud.

Viisilause

Viisilause konkretiseerib pealause öeldisverbiga väljendatud tegevuse või protsessi toimumise viisi, tegevuse või protsessi sisu.

Ma läksin Prantsusmaale, ilma et oskaksin prantsuse keelt.

Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.

See juhtus (nii), nagu olin ette kujutanud.

Kõrvutuslause

Kõrvutuslause suhestub pealausega kui tervikuga, võib olla sarnastav või vastandav.

Sarnastav kõrvutuslause iseloomustab pealausega väljendatud sündmust sellega sarnase sündmusega võrdlemise kaudu.

Mati ruttas, nagu oleks tal tuli takus.

Kati hiilis vaikselt, otsekui oleks ta tahtnud märkamatuks jääda.

Vastandav kõrvutuslause konkretiseerib pealausega väljendatud sündmust selle vastandamise kaudu teistele sündmustele.

Ma sõitsin juba Tartusse, sellal kui teised alles magasid.

Selle asemel et (=selmet) kingad parandusse viia, ostis ta uued.

Põhjuslause

Põhjuslause konkretiseerib pealausega tähistatud sündmuse põhjust või põhjendust.

Mul on hea meel sellepärast, et me pole enam tülis.

Et kell oli palju, (siis) ei hakanud ma sulle tagasi helistama.

Sa ütlesid, et kuna ma laulan hästi, võiksin homme esineda.

Tingimuslause

Tingimuslause konkretiseerib pealausega tähistatud sündmuse toimumise tingimust.

Oskad, on hästi, ei oska, aitame.

Isegi kui minna = läheksime varem magama, ei tõuseks me õigel ajal.

Kui Kati oleks seda teinud, oleks tal halvasti läinud.

Mööndlause

Mööndlause näitab, et pealausega väljendatu kehtib vaatamata sellele, et kehtib kõrvallausega väljendatu, või olenemata sellest, kas, kus, millal, kuidas jne toimub kõrvallausega väljendatud sündmus, või kes, milline jne on vastava sündmuse üks või teine osaline.

vaatamata-tüüpi kõrvallause

Vaatamata sellele(,) et sa elad välismaal, suhtleme ikkagi tihedalt.

Kuidas ma ka oleksin tahtnud üleval olla, (kuid) ometi jäin magama.

olenemata-tüüpi kõrvallause

Selline ma olen, kas meeldin sulle või mitte.

Ükskõik kui raske mul on, ma ei anna kunagi alla.

Otstarbelause

Otstarbelause konkretiseerib pealausega tähistatud sündmuse otstarvet. See saab olla vaid et-kõrvallause.

Sa oled liiga noor selleks, et aru saada.

Ma kogun raha selleks, et reisima minna. - Ma kogun raha sellepärast, et reisima minna.

Et osta Bingo loto pilet, on mul vaja ühte eurot.

Tagajärjelause

Tagajärjelause konkretiseerib sündmust, mis on väljendatud pealausega või on väljendamata jäänud sündmuse tagajärjeks. See saab olla vaid et-kõrvallause, järgneb alati pealausele.

Ta kandis teistsuguseid riideid, nii et ma poleks teda peaaegu ära tundnud.

Mida sulle öeldi, et nii rõõmus oled?

Kes ta selline on, et meie majja püüab siseneda?

Vaata ka

Kirjandus

Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 717 - 746