Ajamäärus

Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.

Eesti keel

Ajamääruse liigid

Ajamäärused jagunevad nelja rühma:

a) toimumisaega näitavad määrused,

b) ajapiiri näitavad määrused,

c) kestust näitavad ajamäärused,

d) korduvust näitavad ajamäärused.

Toimumisaega väljendav määrus

Toimumisaega väljendav määrus võib olla lauses:

• määrsõna, nt Üleeile nägin ma metsas karu;
• nimisõna käändevorm, nt Õhtul hilja võib kuulda ööbiku laksutamist;
• kaassõnafraas, nt Pärast haavata saamist jäi karu paremat jalga lonkama.

Ajapiiri näitav määrus

• Algusaega väljendav määrus vastab küsimusele mis ajast alates? Lauses on selleks nimisõnafraas, mille peasõna on seestütlevas käändes, või kaassõnafraas.

Koosolek pidi algama kella kahest.

Alates eelmisest esmaspäevast olen iga päev jooksmas käinud.

• Ajalist lõpp-piiri väljendav määrus vastab küsimusele mis ajani? Lauses on selleks rajavas käändes nimisõna või kaassõnafraas.

Eilseni ei teadnud ma tema olemasolust midagi.

Ootasin sõbra tulekut kuni hommikuni.

Kestust näitav ajamäärus

Kestusmäärused vastavad küsimustele kui kaua? kui pika ajaga? kui pika aja vältel? kui kauaks?

Kestust näitavaid ajamäärsõnu on kolmesuguseid:

• Küsimusele kui kaua? vastav määrus näitab tegevuse kulgemise kestust ning on olevikulise põhisuunitlusega.

Ma pole Marti juba ammu näinud.

Koristasin eile terve päeva.

Klienti paluti tund aega oodata.

Seisin järjekorras üle poole tunni.

Tegin eelmisel nädalal hommikust õhtuni tööd.

• Küsimusele kui kauaks? vastav määrus laiendab harilikult verbe, mis väljendavad situatsiooni algust või üleminekut ühest situatsioonist teise. Ajamäärus ise näitab situatsiooni kestust.

Kui kauaks sa Soome jääd?

Etenduse ajaks tuleb telefon hääletuks panna.

• Küsimusele kui pika ajaga? vastav määrus näitab sündmuse lõpulejõudmiseks kuluvat aega. Lauses on selleks kaasaütlevas käändes hulgafraas või käändsõnafraas.

Jõudsin kohale tunni ajaga.

Tegin töö ära poole päevaga.

• Eesti keeles kasutatakse ka kinnisstruktuuriga väljendeid, mis märgivad protsessi kulgemise pidevust.

Käisin aeg-ajalt vaatamas, mida isa teeb.

Hommikust hommikusse käis sama jutt.

Iga päevaga kasvab ootusärevus.

Korduvust näitav ajamäärus

Korduvusmäärusi on kahesuguseid.

Kardinaalne korduvusmäärus on

• absoluutset korduvust väljendav määrus, mis vastab küsimusele mitu korda?

Käisin korra teises toas.

Olen selles restoranis käinud mitu korda.

• suhtelist korduvust väljendav määrus, mis vastab küsimusele kui tihti? ja on lauses:

ajamäärsõna, nt Külastan teatrit sageli;

objektikäändeline nimisõnafraas, nt Ta võib saabuda iga hetk;

nimisõna või hulgafraas kaassõnaga, nt Käin trennis üle päeva;

või hulgafraas mõõdusõnaga kord, nt Arst soovitas rohtu võtta kaks korda päevas.

Ordinaalne korduvusmäärus vastab küsimusele mitmendat korda?. Seda väljendab lauses:

• määrsõna, nt Uuesti kooli minna oli hirmuäratav.
• sihitisekäändeline nimisõnafraas, kus laiendiks on järgarvsõna või selle asendaja ning peasõnaks mõõdusõna kord või puhk, nt Helistasin sõbrale viiendat korda, kuid ta ei vastanud.

Ajamääruse vorm

• Ajamäärus esineb harilikult alalütlevas käändes:

Me elame sündmusrikkal ajal;

Peeter läheb sügisel kooli.

• Harvemini võib ajamäärus olla seesütlevas käändes:

Vanas eas kipuvad haigused kallale;

Minevikus oli kõik teisiti.

• Ilma kuupäevata kuu laennimetus käivad seesütlevas käändes:

Tänavu on mul puhkus maikuus;

• Kuupäevaga koos olevad kuunimetused käivad alalütlevas käändes:

24. veebruaril oli väga külm ilm.

• Võrdselt võimalikud on nii lõpus ~ lõpul, alguses ~ algul, kui ka kvartalil ~ kvartalis, ajavahemikul ~ ajavahemikus, etapis ~ etapil:

Uue aasta alguses ~ algul pakkus päevadeks seltskondlikku vestlusteemat teleprogrammi kirumine.

• Ajamääruse puhul kasutatakse eesti keeles järjest sagedamini ka nimetavat käänet. Ajaväljendid, mille peasõnaks on kord, aasta, kuu, nädal, päev, õhtu, võivad olla nii alalütlevas, kui ka nimetavas käändes:

Viimane kord = viimasel korral tegid sina välja.

Eelmine aasta = eelmisel aastal oli soe talv.

• Sõnad kord, päev, tund, minut, sekund käivad alati nimetavas käändes, kui neid laiendab määrsõna iga:

Iga kord on see erinev.

Söön kala iga päev.

• Aastaarvud käivad nimetavas käändes, kui neile ei järgne nimisõna aastal:

See juhtus tuhat üheksasada kakskümmend neli. 'aastal 1924', vrd See juhtus tuhande üheksasaja kahekümne neljandal aastal. '1924. aastal'

• Kellaaega väljendavad ühendid käivad alati nimetavas käändes:

Tunnid algavad (kell) pool kaheksa.

• Mõne tähenduse väljendamisel liialdatakse seesütleva käändega:

vrd Otsus tehti viies minutis ja Otsus tehti viie minuti jooksul ~ viie minutiga; Võitja selgitati kolmes setis ja Võitja selgitati kolmesetise mänguga.