Kaassõnafraas
Kaassõnafraas ehk adpositsioonifraas on fraas, mis koosneb kaassõnast ja nimisõnast.
Nt Tüdruk jooksis mööda teed. Pane ümbrik selle kapi peale.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Kaassõnafraas täidab lauses sama funktsiooni, mis nimisõna käändevorm, kuid ei ole nimisõnafraasiga samaväärne. Mõnel juhul on kaassõnafraas asendatav nimisõna käändevormiga, nt tooli pealt = toolilt, tütre poolt joonistatud pilt = tütre joonistatud pilt, kuid tavaliselt on raske leida ühesõnalist asendajat, nt üle tee, tänu sinule, sõbra tõttu.
Kaassõnafraas erineb teistest nominaalfraasidest eksotsentrilise struktuuri poolest. See tähendab, et fraasi kumbagi komponenti ei saa lausest ära jätta.
Vrd Tilluke koer (nimisõnafraas) haugub. – Koer haugub. Koer tallas lillede peal (kaassõnafraas). – Koer tallas peal.
Kaassõnafraas ei ole süntaktiliselt samaväärne ei fraasi põhja ega laiendiga, kuna süntaktilist funktsiooni kannab fraas tervikuna. Kuna nimisõna käändevorm on tingitud kaassõna rektsioonist (nt mööda teed, aga üle mäe), on kaassõnafraasi põhjaks kaassõna.
Kaassõnafraasi tervikuna võib laiendada
- määrsõna, nt Tüdruk lahkus [veidi enne kontserdi lõppu]. [Varsti pärast kooli] alustati kodutööde lahendamisega.
- hulgafraas, nt Raamat tuuakse tagasi [viie päeva pärast].
Lauses on kaassõnafraas
- määrus, nt Poiss jooksis ümber auto. Reedel pärast lõunat peame minema loengusse.
- määrustäiend, nt Eksamite peale mõtlemine tegi ta närviliseks.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.