Linnuselään
Linnuselään ehk lossilään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond[1]. Linnuseläänid kaotati 1620.–1630. aastatel[1] ja koos linnuseläänidega kaotati Eestimaal ka lossikohtud, va Haapsalus ja Narvas, mis läks Ingerimaa kubermangu koosseisu.
Linnuseläänide alla arvati riigile kuuluvaid läänistamata alasid[1]. Linnuseläänid jagati omakorda mõisaläänideks[1], mõisalääne juhtisid foogtid..
Rootsiaegses Eestimaa hertsogkonnas oli 16. sajandi lõpul, 7 linnuselääni: Tallinna, Haapsalu, Lihula, Koluvere[2], Paide, Rakvere ja Narva linnuselään, mida valitsesid linnuseasehaldurid.
Poolaaegses Liivimaa hertsogkonnas ja hiljem Rootsiaegses Liivimaal: Karksi linnuselään, Vastseliina linnuselään[3], Laiuse linnuselään[4], Kastre linnuselään, Pärnu linnuselään[5], Viljandi linnuselään, Tarvastu linnuselään, Helme linnuselään, Kirumpää linnuselään[6], Põltsamaa linnuselään[7], Härgmäe linnuselään, Volmari (Valmiera) linnuselään, Trikāta linnuselään, Marienburgi linnuselään, Ronnenburgi linnuselään, Adsele lossilään.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 297.
- ↑ Koluvere linnuselään hõlmas Kullamaa, Märjamaa ja Vigala kihelkonna.
- ↑ Saaga » Kaardikirjeldusraamatud, www.ra.ee
- ↑ Laiuse linnuselään hõlmas Laiuse linnust, Sikkona ja Ellenbachi mõisa ning Koddiseni, Rohikundi ja Wottigferi vakust
- ↑ Audru, Koonga, Tori, Tõstamaa
- ↑ Juhan Vasar, Eestlaste tõuline kujunemine ajaloolisel alal, Olion, nr. 2/1931
- ↑ Neanurme, Loopre, Sulustvere jt külad, 1641. aastal suurusega 111 adramaad