Launkalne vald
| Launkalne vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Launkalnes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 221,96 km² | |
Elanikke: 1040 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 4,7 in/km² | |
| Keskus: Launkalne | |
 |
Launkalne vald (läti keeles Launkalnes pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Smiltene linnaga, Smiltene, Branti, Palsmane, Variņi, Bilska, Rauna ja Drusti vallaga ning Cēsise piirkonna Dzērbene vallaga.
Valla pindala on 222 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1213 inimest.[2] Valla keskus on Launkalne küla. Vallavanem on Māris Lazdiņš.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastani 1925 kandis vald Branti valla nime, seejärel sai see tänapäevase nime. Aastal 1935 oli valla pindala 70,78 km², elanikke oli seal 1186.[4] 1945. aastal moodustati valda Branti ja Launkalne külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Selsamal aastal moodustati Smiltene vallas Cērtene külanõukogu, mille pindala kattub suuremas osas tänapäevase Launkalne vallaga. Aastal 1954 liideti sellega Niedrājse külanõukogu Vorošilovi-nimelise kolhoosi alad. Aastal 1969 nimetati Cērtene külanõukogu ümber Launkalne külanõukoguks. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Palsmane külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub suuremalt jaolt Vidzeme kõrgustikul. Suurim kõrgus on 240,8 meetrit (Slapjuma kalns, mis on ühtlasi ka Smiltene piirkonna kõrgeim koht). Vallas on 16 suuremat järve, neist kolm suurimat (53,9 ha suurune Lizdole järv, 17,7 ha suurune Niedrājs ja 16 ha suurune Spicieris) on ka Smiltene piirkonna suurimad järved. Suurim soo on 154 hektari suurune Krievi soo.[6] Olulisemad jõed on Abuls, Vija jõgi, Rauza ja Palsa.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all kolm linnamäge: Kapusila linnamägi, Pīkaņi Kantsimägi ja Cērtene linnamägi koos selle juurde käiva tammide süsteemiga.[7] Kohaliku kaitse all on Kaktiņi ja Kalnaslapjumi muinaskalmed, samuti ka Mūsiņi ja Pāvulkalnsi keskaegsed kalmistud.[8]
Looduskaitse all on Silenieki õunapuu, Silva mänd, Pumpuri mänd, Ķauzeri elupuu, Silva dendraarium, Mežole mänd, 46 hektari suurune Natura 2000 ala Šepkas riests, Medņi tammed, Rauznieki mänd, Līdakase tamm, Kaģi künnapuu, Vidus Eķītese lehis, Lejas Eķītese pärn, Vīksnase pärn, Vecragi üheksatüveline pärn, Jaunragi pärn, Kleperi saar, Klaviņi pärn, Kalna Prāmnieki õunapuu, Ruņģi kahe ladvaga kuusk, Jaunpīkaņase tamm, Jaunpīkaņase õunapuud, Lejas Pīkaņase õunapuud, Lizdole mänd, Launkalne künnapuu, Ozoli tamm, Veckažoki paju, Veckažoki mänd, Gundegase mänd, Mūsiņase mänd, Lejas Mūsiņase nõialuuaga kuusk, Vecragi künnapuu ja Baloži tamm. Valla idaossa jäävad osaliselt Rauza hoiuala ja Šepka hoiuala, vallas asuvad veel 172 ha suurune Launkalne hoiuala ja 2832 ha suurune Mežole hoiuala.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 1101 lätlast, 46 venelast, 7 valgevenelast, 8 ukrainlast ja 4 poolakat.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Launkalne | vidējciems | 169 (2019) |
| Mežmuiža | mazciems | 10 (2007) |
| Saltupi | vasarnīcu ciems | 56 (2019) |
| Silva | vidējciems | 370 (2019) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ Smiltenes novads, vaadatud 4.05 2017
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ "Smiltenes novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2012. Vaadatud 4. mail 2017.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 06.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 06.06 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Launkalne vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis