Mine sisu juurde

Vireši vald

Allikas: Vikipeedia
Vireši vald

läti Virešu pagasts

Pindala: 154,54 km²
Elanikke: 501 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,2 in/km²
Keskus: Vireši
Vallamaja

Vireši vald (läti keeles Virešu pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.

Vald piirneb sama piirkonna Koivaliina, Trapene, Variņi, Palsmane ja Grundzāle vallaga ning Gulbene piirkonna Lejasciemsi vallaga.

Valla pindala on 154,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 676 inimest.[2] Valla keskus on Vireši küla. Vallavanem on Māris Ceļmillers.[3]

Valda läbib Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Vecpalsa, Vidaga ja Vizla.

1945. aastal moodustati Koivaliina valda Koivaliina ja Vidaga külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 likvideeriti Vidaga külanõukogu, aga selle aladest moodustati Vireši külanõukogu (sisuliselt nimetati külanõukogu lihtsalt ümber). Aastal 1981 liideti sellega osa Grundzāle külanõukogu aladest.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Hopa piirkonda.

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Staldese linnamägi, Vidaga muinaskalme ja Šķiņķi muinaskalme (Rootsi kalmistu).[5] Kohaliku kaitse all on Līvese küla kui vana säilinud maa-arhitektuuri näide.[6] Looduskaitse all on Žagatase pank, Jaunžagatase orunõlv, Vireši metsõunapuu, Randati pank koos Tilderi orunõlvaga, Lejasbindi orunõlv, Vidaga dolomiidipaljand, Vizla oru paljandid koos Žākļi rändrahnuga ja Vidaga lehiseallee. Valla keskosa läbib Ziemeļgauja kaitstav maastik.[7]

Aastal 2011 elas vallas 562 lätlast, 34 venelast, 4 valgevenelast, 14 ukrainlast ja 2 poolakat.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Bindi skrajciems
Līves mazciems 25 (2007)
Randati skrajciems 15 (2007)
Saliņkalns mazciems 20 (2007)
Sikšņi skrajciems 50 (2007)
Staldes skrajciems 10 (2007)
Žagatas skrajciems 8 (2001)
Vidaga vidējciems 186 (2018)
Vireši vidējciems 106 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Apes novads, vaadatud 13.06 2017
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.06 2019
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.06 2019
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]