Lafayette Benedict Mendel
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lafayette Benedict Mendel (5. veebruar 1872 Delhi, New York – 9. detsember 1935 New Haven, Connecticut) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik.
Ta uuris A-vitamiini, B-vitamiini, lüsiini ja trüptofaaniga seotut. Lafayette Benedict Mendelit peetakse A-vitamiini kaasavastajaks (1913).
Lafayette Mendel oli alates 1921. aastast Yale'i Ülikooli Sterlingi professor.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]- 1891 lõpetas ta Yale'i Ülikooli. Kuni doktorikraadi saamiseni oli ta Russell Henry Chittendeni assistent;
- 1893 anti Mendelile doktorikraad;
- 1893–1895 töötas ta Yale'i Sheffieldi Teaduskoolis (Yale's Sheffield Scientific School) instruktorina;
- 1896. aastal määrati Mendel Yale'i Chittendeni laboratooriumi abiprofessoriks;
- 1903 määrati ta Yale'i Meditsiinikooli, Yale Graduate Schooli ja Sheffieldi Teaduskooli professoriks;
Lafayette Mendel valiti 1911. aastal The American Society For Biochemistry and Molecular Biology presidendiks.[1]
Teadus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1909 alustas Mendel koostööd Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaama keemiku Thomas Burr Osborneiga uurimaks seemnevalkude toitumuslikke omadusi.[2]
Mendeli laboratoorium paiknes Sheffieldi linna häärberi kunstigalerii ruumides kuid toitumiseksperimente viis ta koos Osborneiga läbi Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas.[3] Eksperimentide käigus "valguvaba piimapulbri" jpt toitainetega ning sünteetiliste preparaatidega, sai neile selgeks, et looduslikes toitainetes on asendamatud toitumisfaktorid, nad rääkisid ka vesilahustuvast faktorist B;[4]
- 1913 avastas ta koos Thomas Burr Osborne'iga võirasvas lisatoitumisfaktori, mis hiljem nimetati ümber A-vitamiiniks.
- 1928. aastaks sai neile selgeks, et albiino rottide sünteetilises toiduratsioonis omavad aminohapped trüptofaan ja lüsiin essentsiaalset rolli loomade kasvamisel, vaatamata asjaolule, et rottide organism suudab teatud aminohappeid sünteesida.
Publikatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- Some Historical Aspects of Vegetarianism ..., 1904
- Animal Experimentation and Nutrition, 1909
- Lafayette Benedict Mendel koos Thomas Burr Osbornei ja Edna L. Ferryga, Feeding experiments with isolated food-substances Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013) Washington D.C., 1911, Carnegie Institution of Washington, Publication No 156
- The Action of Salts of Choline on Arterial Blood Pressure, 1912
- Viewpoints in the Study of Growth, 1914
- koos Thomas Burr Osborneiga, Acceleration of Growth After Retardation, 1916
- koos Martha Richardson Jonesiga, Studies on Carbohydrate Metabolism in Rabbits, 1920
- The Beaumont Medical Club, 1922
- Nutrition: The Chemistry of Life, 1923
- koos Marion Fay`ga, Nitrogen and Sulfur Metabolism in the Dog, 1926
- koos Martha Koehne`ga, The Utilization of Fatty Oils Given Parenterally, 1929
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Lafayette Benedict Mendel valiti 1913. aastal USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks.
Aastal 1916 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
Mendel pälvis 1927. aastal American Institute of Chemistsi väljaantava kuldmedali.[5]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Lafayette Mendel abiellus 29. juulil 1917 Alice R. Friendiga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "The American Society For Biochemistry and Molecular Biology Veebiversioon vaadatud (03.09.2013) (inglise keeles)". Originaali arhiivikoopia seisuga 13.07.2014. Vaadatud 3.09.2013.
- ↑ Hubert Bradford Vickery, Yale J Biol Med. 1929 March; 1(4): 187.b1–191., PMCID: PMC2606178, Thomas Burr Osborne, Veebiversioon (vaadatud 10.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Richard D. Semba, "The Vitamin A Story: Lifting the Shadow of Death" Google``i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.08.2013), World Review of Nutrition and Dietetics, toimetaja B. Koletzko, köide 104, lk 78, 2012, ISBN 978-3-318-02188-2 (inglise keeles)
- ↑ "LAFAYETTE BENEDICT MENDEL (1872 -1935)", 1956, Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ AIC Gold Medal Award (Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013) (inglise keeles)