Laevateooria

Laevateooria^[1] on teadus, mis käsitleb laeva mereomadusi lähtuvalt loodusseadustest. Uuringute tulemusi kasutatakse laevaehituses.^[2]

Laevateooria jaguneb laevastaatikaks, mis tegeleb tasakaaluseisundis ujuva laeva omadustega (näiteks ujuvus ja uppumatus),^[1] ning laevadünaamikaks, mis käsitleb ujuva laeva liikumisomadusi, näiteks püstivust liikumisel, õõtsumist ja käitumist lainetusel, vee- ja õhutakistust liikumisel, kõikuvust, juhitavust, samuti õõtsesummuteid, käitureid ja laeva veeskamisaluseid.^[2]

Esimene katse ette arvutada ehitatava laeva veeväljasurvet tehti Suurbritannias 1666. aastal. Laevateooria alused lõid Leonhard Euler, Daniel Bernoulli ja William Froude. Eraldi teadusharuks kujunes laevateooria 20. sajandi algul.^[2]

Vaata ka

Laevaehituse insenerindus

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Kustav Laigna. "Laevateooria". Eesti Mereakadeemia kirjastusgrupp, 1999. Lk 5.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Laeva teooria. mereviki.vta.ee.

Kirjandus

Kustav Laigna. "Laevateooria". Eesti Mereakadeemia kirjastusgrupp, 1999, 342 lk. [1]
KJ Rawson, E. C. Tupper. "Basic Ship Theory: Combined Volume". 5th Edition, Butterworth-Heinemann, 2001. [2]

[e22-1] 1,0 ^1,1 Kustav Laigna. "Laevateooria". Eesti Mereakadeemia kirjastusgrupp, 1999. Lk 5.

[e21-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Laeva teooria. mereviki.vta.ee.

[1]

[2]