Kunstiteraapia

Kunstiteraapia on strateegiline kunsti kasutamine teraapiana, et saavutada teatud terapeutilisi tulemusi.

Teise definitsiooni järgi on kunstiteraapia loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate süsteemne ja teaduspõhine rakendamine psühhoterapeutilises ravis, nõustamises ja rehabilitatsioonis kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks.

Ülevaade

Kunstiteraapia peamised suunad on visuaalkunstiteraapia (inglise keeles art therapy), muusikateraapia (inglise keeles music therapy), draamateraapia (inglise keeles drama therapy), tantsu- ja liikumisteraapia (inglise keeles dance and movement therapy). Erinevalt kunstist selle tavapärases tähenduses, on loovteraapiate puhul kesksel kohal loomeprotsess ise, mitte selle tulemus. Loovteraapiate kasutamisel lähtutakse eeldusest, et kujutlusvõime ja loova väljenduse rakendamisel on võimalik saavutada terapeutilisi eesmärke. Väljendusvahendite hulk on piiramatu – kasutatakse väga erinevaid meetodeid, tehnikaid ja materjale. Varasemate oskuste olemasolu pole vajalik. Erinevalt teistest teraapiavormidest on loovteraapias kolm osalist: terapeut, klient ja kunstilooming. Suurimad loovterapeute ühendavad organisatsioonid on 1979. aastal loodud The National Coalition of Creative Arts Therapies Associations (NCCATA), kuhu kuulub üle 15 000 USA loovterapeudi, ning 1994. aastal rajatud International Expressive Arts Therapy Assotiation (IEATA), mis ühendab kogu maailma loovterapeute ja huvilisi. 2004. aastal asutati Eesti Loovteraapiate Ühing. Eesti Loovteraapiate Ühing on mittetulundusühing, mis koondab loovteraapiatega tegelevaid spetsialiste, et kaasa aidata loovteraapiate arengule ja professionaalsele rakendamisele ning seista loovterapeutide õiguste ja huvide ning kutse väärtustamise eest.

Kuidas toimib ja kellele on mõeldud

Kunsti üks eesmärk on väljendada enda mõtteid, soove ja tundeid. Kunsti abil on ennast tihti kergem väljendada kui rääkides. Kunstiteraapia aitab lastel ja noortel (ja ka täiskasvanutel) enda emotsioonidest paremini aru saada ning neid väljendada. Kunstiteraapial ei ole vanusepiirangut. Samuti ei olema kunstilise eneseväljenduse oskusi ega kogemusi. Kõige olulisem on protsess ise, mille käigus toimub pingete vabastamine, hinge, vaimu ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine. Kunstiga tegelemine mõjub rahustavalt ja maandab stressi. See annab võimaluse olla endamisi ja vaadata endasse ning see annab valikuvabaduse väljendada ennast nii, nagu inimene ise soovib.

Suunad

Visuaalkunstiteraapia

Visuaalkunstiteraapias kasutatakse töös kliendiga visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid, nagu näiteks värvi, savi, fotosid, installatsioone, graafikat, maalimist, skulptuuri, pildistamist, ja filmimimist. Visuaalteraapia eesmärk võib olla loovuse arendamine käelise tegevuse kaudu, eneseavastamine loomingus avanevate sümbolite ja metafooride abil, stressi maandamine loomingulise protsessi käigus või suhtlusoskuse arendamine. Visuaalkunstiteraapia aitab kaasa ärevuse vähendamisele ja enesehinnangu parandamisele ja see sobib igas vanuses inimestele nii individuaal-, pere- kui grupiteraapiaks.

Muusikateraapia

Mitteverbaalse suhtluskeelena võimaldab muusika mõista oma tundeid ja väljendada end turvaliselt siis, kui verbaalne väljendus ei lase tunnetel täiel määral avalduda või avaldumine on takistatud kõnehäirete või arengupeetuse tõttu. Verbaalne kommunikatsioon võib muusikateraapilise protsessi käigus mõnikord täiesti puududa. Muusikateraapia põhilised meetodid ja tehnikad on muusika aktiivne kuulamine, improviseerimine, muusika taasesitamine ja komponeerimine. Muusikateraapia kasutusala on väga lai. See sobib näiteks raseduse toetamiseks, arenguhäirete, sõltuvusprobleemide ning suhtlusraskuste korral, stressijuhtimiseks ja enesearengu toetamiseks. Muusikateraapilisi võtteid integreeritakse edukalt meeskonna- ja organisatsioonitöösse spontaansuse, loovuse ning novaatorluse edendamiseks.

Draamateraapia

Draamateraapia on välja kasvanud psühhoteraapiast, mille tuntumad esindajad olid Freud, Jung, Klein, Moreno, psühhiaatrilisest hoolekandest – eelkõige tegevuslikud teraapiad, mida viljeles Mosey, ja teatrist, mida esindasid Stanislavski, Grotowski, Brecht. Teatri puhul on oluline teema draama hariduses. Draamateraapia teooria põhineb peamiselt teatriteooriatel, rolliteooriatel ja mängul. Draamateraapiat ei peeta grupipsühhoteraapiaks, millele on lisatud draama elemente, kuna draamaprotsess sisaldab juba iseeneses teraapiat ning teatritraditsioonil on tugev terapeutiline väljundd (Jones, 2007). Grupp ja grupitöö annavad draamateraapia meetodile suure lisaväärtuse. Draamateraapia juurde kuulub ka töö lugudega. Protsessi käigus saab klient jutustada oma loo, uurides selle käigus sisemisi konflikte, mõista kujundite ja sümbolite tähendusi, tugevdada võimet vaadelda oma rolle ja suurendada nendevahelist paindlikkust ning saavutada katarsis ehk hingeline puhastumine.

Tantsu- ja liikumisteraapia

Tantsu- ja liikumisteraapia lähtub eeldusest, et keha ja meel on omavahel seotud, omades vastastikku mõjuvat toimet inimese tervises ja heaolus. American Dance Therapy Association defineerib tantsu- ja liikumisteraapiat kui liikumise psühhoterapeutilist rakendamist inimese emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja toetamiseks. Lähtutakse eeldusest, et muutused liikumises viivad muutusteni käitumises ning uute mustrite loomisel tekivad uued võimalused. Liikumisteraapiast on abi stressi maandamisel, enesehinnangu tugevdamisel, rehabilitatsioonis (näiteks ajutrauma ja psühhiaatriliste haiguste korral), hariduses (autistlike ja õpiraskustega laste juures ja vägivallaennetuses), meditsiinis (krooniliste haiguste ja valu leevendamisel) ja vaimse tervisega seotud valdkondades, näiteks depressiooni, skisofreenia, ärevushäirete, söömishäirete ja sõltuvushäirete puhul).

Mõnikord loetakse loovteraapiate hulka selliseid teraapiavorme, nagu psühhodraama (inglise keeles psychodrama), luuletamine ja loovkirjutamine (inglise keeles poetry/creative writing), aiandusteraapia (inglise keeles horticultural therapy), liivateraapia (inglise keeles sandplay therapy).

Loovterapeudi roll

Loovterapeut (inglise keeles creative arts therapist) on kunstiteraapiate magistriõppe lõpetanud või magistrikraadiga võrdsustatud väljaõppe saanud psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Eestis on võimalik loovterapeudiks õppida Tallinna Ülikoolis. Kutset on võimalik taotleda kolmel spetsialiseerumissuunal: muusikateraapia, kunstiteraapia, (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia.

Loovterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile, lähtudes inimeste eripärast. Terapeudi roll on olla kliendile toeks enese avastamisel, aidates tuua esile oluline ning valida sobivaimad vahendid ja võimalused püstitatud eesmärkideni jõudmiseks. Loovterapeudi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsusnõuete järgimine. Loovterapeudid töötavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuste osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksistes.

Kasutusvaldkonnad

Loovteraapiaid rakendatakse nii ravi, ennetuse kui ka rehabilitatsiooni tasandil. Sageli kasutatakse loovteraapiais psüühiliste häirete ravis, järgides erinevate psühhoteraapiakoolkondade (eelkõige analüütiline psühhoteraapia ja kognitiivne käitumisteraapia) põhimõtteid. Sellel tasandil võib olla eesmärk ka isiksusliku arengu toetamine ja valmiduse loomine ise oma probleemidele lahendusi leida. Loovteraapiaid kasutatakse laialdaselt sotsiaalpedagoogika, sotsiaaltöö ja eripedagoogika valdkonnas. Loovteraapiad pakuvad alternatiivseid väljendus- ja suhtlusvõimalusi olukordades, kus verbaalne suhtlus on mingil põhjusel raskendatud või välistatud. Loovteraapiate keskmes on loominguline protsess, mille kaudu vabastatakse teadvustamata pingeid, leitakse uusi ressursse ja lahendusi keerulistele olukordadele. Kunsti kaasamine probleemide lahendamisse nihutab rõhuasetuse loomingulisele protsessile ja aitab käivitada divergentset mõtlemist.

Psühhoteraapia vorm

Kunstiteraapia kuulub psühhoteraapiate, täpsemalt humanistlike teraapiate, hulka ning on justkui toetav teraapiakoolkond, mis on tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, kuid peaaegu kõik psühhoterapeudid kasutavad selle elemente oma töös (v.a psühhoanalüüs). Kunstiteraapiates on erinevalt kunstiharrastusest alati kolm osalist: klient, terapeut ja kunstivorm (muusika, tants, kujutav kunst, kirjandus, luule jne).

Erinevate kunstivormidega tegeletakse kas eraldi, üksteise järel, samaaegselt või sujuvalt ühelt kunstivormilt teisele üle minnes – seda kõike kliendi eelistustest lähtudes. Kunstiteraapias saab kasutada erinevaid meetodeid, tehnikaid ja materjale: maalimine, joonistamine, kleepimine, kollaažtehnika, meisterdamine, voolimine, õmblemine, luuletamine, muusika saatel lõõgastumine, musitseerimine, liikumine jne.

Kunstiterapeut abistajana

Kunstiterapeut on inimese kõrval, et teda eneseavastusretkel saata ja toetada. Terapeudi ülesanne on luua turvaline keskkond, kus klient saaks kunsti kaudu jõuda oma sisemiste ressurssideni. Kunstiteraapia läbiviimiseks on vaja turvalist keskkonda ning kaaslast, saatjat, kes on toeks. Kunstiterapeut on truu kaaslane, kes ei jäta teid oma murega üksi, kuid samas jätab teile ruumi tegutsemiseks ning eneses selgusele jõudmiseks. Kunstiterapeut on kliendile abiks nii oma nõu kui ka oskustega, tuues välja olulise ning viidates sellele, mis jäi kliendi enda poolt märkamata. Kunstiterapeut aitab vajadusel valida sobiva meediumi, mis toetab kliendi eesmärke, vajadusi ja arengut.

Kunstiteraapia areng ja õppimisvõimalused Eestis

Kunstiteraapia kiire areng sai alguse peale teist maailmasõda, mil kunstnikud asusid haiglatesse tööle. Eestis asutati 2004. aastal Loovteraapiate Ühing. Eesti Loovteraapiate Ühing on mittetulundusühing, mis koondab loovteraapiatega tegelevaid spetsialiste, et kaasa aidata loovteraapiate arengule ja professionaalsele rakendamisele ning seista loovterapeutide kutse väärtustamise, nende õiguste ja huvide eest. Ühingu liikmeks võetakse juhatuse otsusel isik, kes on esitanud vastava avalduse ja vastab põhikirjas sätestatud nõuetele: on läbinud loovteraapiate tasemeõppe või sellega võrdsustatud ettevalmistuse, ning keda on kirjalikult soovitanud üks ühingu liige. Avaldusi saab esitada aasta läbi.

Loovteraapiat saab õppida Tallinna Ülikoolis, kus hakati kunstiterapeute koolitama 2007. aastal kunstide instituudis rakendusloome osakonnas, mis loodi endise kultuuriosakonna baasil. Rakendusloome osakonnas saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes kunstiteraapiate erialal, mis ühendab muusikat, visuaalkunsti, tantsu ja liikumist ning psühhodraamat rakendavaid teraapiaid). Kunstiteraapiate tasemeõpe loob võimalused kunstide teraapilise rakendamise oskuste omandamiseks ning eeldused kujuneda edasise enesetäiendamise ja praktika käigus professionaalselt küpseks terapeudiks. Lisaks on võimalik võtta ka kõrvalaineid loovusõpetuse moodulist, mis loovad eeldused loovusalaste teoreetiliste teadmiste ja loovuse avaldumist toetavate tehnikate omandamiseks nii lapse, täiskasvanu kui ka organisatsiooni tasandil.

Kirjandus

• Elenurm, T, Rüütel E, Tomberg M, Pehk, A, Visnapuu, P. 2001. Loomismäng. Muusika-, sõna-, liikumis-, kunsti- ja värviharjutusi rühmatööks. Tallinna Pedagoogikaülikool
• Jones, P. 2007. Drama as Therapy Volume 1: Theory, Practice and Research. Routledge; 2. edition. ISBN 9780415415569
• Malchiodi, C. A. 2006. Expressive Therapies. History, Theory and Practice. In: Expressive Therapies, ed. C. Malchiodi. Guilford Press. ISBN 9781593853792 https://www.psychologytoday.com/files/attachments/231/malchiodi3.pdf

Välislingid

• International Expressive Arts Therapy Association
• Loovteraapiate ühing
• Malchiodi, C. A. Creative Arts Therapy and Expressive Arts Therapy
• Kunstiteraapiad → Tallinna Ülikool