Kristin Otto
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2020) |
 Kristin Otto 1982. aastal | |
| Isikuandmed | |
|---|---|
| Riik |
 Saksa DV Saksamaa |
| Sünniaeg | 7. veebruar 1966 |
| Sünnikoht | Leipzig, Saksa DV |
| Pikkus | 185 cm |
| Kaal | 70 kg |
| Sportlaskarjäär | |
| Spordiklubi |
Sportclub Deutsche Hochschule für Körperkultur Leipzig |
| Medalid | |
Kristin Otto (sündinud 7. veebruaril 1966 Leipzigis) on Saksa DV endine ujuja. Ta osales Seoulis 1988. aasta suveolümpiamängudel ja võitis kuus kuldmedalit.
Ta oli esimene naine, kes võitis ühtedel olümpiamängudel kuus kuldmedalit. 50 m basseinis kuulus talle 100 meetri (54,73) ja 200 meetri (1.57,75) vabatehnika maailmarekordid. Otto oli ka esimene naine, kes ujus 25 m basseinis 100 meetri seliliujumises alla minuti, tehes seda rahvusvahelisel lühikursusel USA-s Indiana ülikoolis 1983. aastal.
Olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel võidetud tiitlivõistluste koguarvu poolest on Kristin Otto seni edukaim Saksamaa naisujuja kokku 22 võiduga. Sel ajal võttis ta DDR-i sunnitud dopingusüsteemi osana ebaseaduslikke aineid. Otto on ZDF-i spordiajakirjanik.
1982. aasta maailmameistrivõistlustel Guayaquilis tuli Otto maailmameistriks kolmel distantsil: 100 m selili (1.01,30), 4x100 m vabalt (3.43,92) ja 4x100 m kompleksi (4.05,88). Pärast 1982. aastat vahetas Otto treenerit ja hakkas keskenduma uutele treeningumeetoditele. Järgmistel Euroopa meistrivõistlustel 1983. aastal Roomas saavutas Otto 100 meetri vabaujumises teise koha, jäädes teiseks oma kaasmaalasest Birgit Meinekest. Samas osales ta kahes võitukas teateujumises: 4x100 m ja 4x200 m vabaujumises. 1984. aastal püstitas Otto 200 meetri vabaujumises (1.57,75) maailmarekordi. Eeldati, et ta võidab 1984. aasta olümpiamängudel Los Angeleses kuldmedali, kuid olümpiamängudel ei osalenud 14 idabloki riiki, sealhulgas Ida-Saksamaa, boikoti tõttu. 1985. aastal murdis ta selgroolüli, mis hoidis teda eemal enamiku aastast võistlemast ja Euroopa meistrivõistlustele minemast. 1986. aasta maailmameistrivõistlustel Madridis tuli ta neljakordseks maailmameistriks: 100 m vabaujumises (55,05), 200 m kompleksis (2.15,56), 4x100 m vabaujumises, kus Otto ujus avaetapil 100 m vabaujumise uueks maailmarekordiks 54,73 ja 4x100 m kompleksujumises. Lisaks sai ta veel kaks hõbemedalit: 100 m liblikas (59,66) ja 50 m vabaujumises (25,52). Pärast 200 m kompleksujumise võitmist: "Seda kulda ei osanud ma tõesti oodata. Olen nüüd siis maailmameistriks tulnud kolmes eri stiilis: selili-, vaba- ja kompleksujumises."
1999. ja 2000. aastal mõisteti tema endine võistkonnaarst Horst Tausch ja treener Stefan Hetzer süüdi oma sportlaste dopingukasutamisele kaasaaitamises, mida arst ja treener ka ise tunnistasid. Kristin Otto protestis väidetavalt teadlikult dopingu tarvitamise vastu.
Täpsemalt nagu teda ja endisi Saksa DV tippujujad Daniela Hungerit, Dagmar Hase ja Heike Friedrichit süüdistatakse ka Bonnis 1989. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlustel ebaseaduslikke tulemusi parandavate ainete tarvitamises. Naiste testosterooni sisaldus vastas normaalse mehe omale ja oli kaugel normaalse naise omast. Tänaseni eitab ta neid väiteid.
1991. aastal suutsid dopinguvastased oponendid Brigitte Berendonk ja Werner Franke Bad Saarowi sõjaväemeditsiiniakadeemias kindlustada kümneid väitekirju ja doktoritöid endiste SDV dopinguteadlaste poolt. Töö põhjal rekonstrueeriti paljude tuntud SDV võistlussportlaste, sealhulgas Kristin Otto, riiklikult korraldatud sunnitud doping. DDR-i ajal Kreischa keskmises dopingukontrollilaboris töötanud Claus Clausnitzer kinnitas avalikult avaldatud nimekirjade autentsust ja nendes Kristin Otto jaoks 1990. aastal kasutatud koodinumbrit.
Teleajakirja Zapp 2007. aasta aruande kohaselt olid Kristin Otto endised võistkonnakaaslased ametlikult tunnistanud, et ta oli saanud dopingut ka olümpiamängudel, mis soodustasid tema kuue olümpiakulla võitmist Soulis. Tollane ZDF-i peatoimetaja Nikolaus Brender ütles: „Pr. Otto deklareeris 2000. aastal, et ta pole kunagi dopingut kasutanud. Niikaua kui tema laual pole mingeid tõendeid, seisame tema kõrval.”
2013. aastal tühistas USA ajakiri Swimming World Ottole 1984., 1986. ja 1988. aasta aasta ujuja aunimetuse andmise, kuna süstemaatiline doping oli Saksa DV ujumises. Samal ajal kustutati parimate nimekirjadest ka ülejäänud Saksa DV ujujad, kellele oli see aunimetus antud alates 1973. aastast.