Kooliteater

Kooliteater on teatrietenduste ja -tegevuste läbiviimine haridusasutustes õpilaste osalusel. See on platvorm, kus õpilased saavad uurida ja arendada suhtlusoskusi ning väljendada oma loomingulisi andeid, ja huvi etenduskunstide vastu.

Kooliteatrite tegevus hõlmab sageli mitmesuguseid loovtegevusi, sealhulgas näidendite, muusikalide, improvisatsioonide ja muude näite- ja etenduskunsti tunnustega esitusi. Õpilased võivad tuua lavale nii klassikalisi teoseid kui ka originaalloomingut, käsitledes eri teemasid ja väljendades oma mõtteid kunstilisel moel. Kooliteater ei hõlma ainult näitlemist ja lavastamist, vaid ka tehnilisi aspekte, nagu lavakujundus, valgustus, heli ja kostüümid. Õpilased õpivad mitte ainult teatrikunsti esteetikat, vaid omandavad ka praktilisi oskusi lavatehnoloogiaga.

Ajalugu

Esimene teatrietendus Eestis toimus 1529. aasta vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis – Tallinna linnakooli õpilased esitasid ladina keeles Terentiuse"Androslanna".

Aastail 1935–1936 tegutses Eesti seltsides harrastusringidest kõige enam näiteringe, neid oli kokku 304.

Teatriharrastus katkes peaaegu täielikult 1940. aastal, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. 1947. aastal hakkasid esimesed näitetrupid taas tegutsema. Alates 1980. aastast korraldatakse igal aastal pärast maakondlikke ülevaatusi kooliteatrite üleriigilisi festivale.

Sõna "kooliteater" võeti kasutusele 1982. aastal, Nõukogude ajal nimetati kokkusaamisi õpilaste taidlusülevaatusteks.

Algusaastatel oli kooliteater sageli seotud koolide draama- ja näiteringidega. Ajas on kooliteater muutunud mitmekesisemaks, hõlmates eri žanre, alates klassikalisest draamast kuni kaasaegse eksperimentaalse teatrini.

Tähtsus ja olulisus

Kooliteater pakub õpilastele nii akadeemiliselt kui ka isiklikult palju oskusi. Teatrilavastustes osalemine aitab õpilastel arendada nii olulisi akadeemilisi kui ka isiklikke oskusi, nagu avalik esinemine, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö ja probleemide lahendamine. Teatrilavastustes osalemine julgustab loovuse ja kujutlusvõime kasutamist ning enese väljendamist, tõstes osalejate enesekindlust ja -hinnangut. Kooliteater pakub õpilastele ainulaadset platvormi, et uurida erinevaid vaatenurki, tunda empaatiat erinevate tegelaste suhtes ning saada sügavam arusaam inimeste emotsioonidest ja kogemustest. Kooliteatris osalemine suurendab õpilaste võimet tõhusalt suhelda, sest nad õpivad ideid, emotsioone ja narratiive edasi andma hääle, kehakeele ja näoilmete kaudu.

Teatriõpe koolides

Paljudes koolides üle maailma on teatriõpet osa nende haridusprogrammist. Teatriõpe koolides hõlmab nii teooriat kui ka praktilisi oskusi, andes õpilastele võimaluse osaleda kooliteatris eri rollides, olgu siis näitlejatena, lavastajatena või tehnilise meeskonnana.

Kooliteater maailmas

Kooliteater on levinud kogu maailmas, olles oluline osa paljude kultuuride koolisüsteemidest. Kooliteatrite festivalid ja üritused võimaldavad õpilastel jagada oma loomingut laiema publikuga ning kohtuda teiste koolide teatrientusiastidega.

Kogukonna kaasatus

Kooliteater mängib olulist rolli kogukonna kaasamisel, pakkudes võimalust kohalikel elanikel osaleda kooli kultuurielus. Kooliteatrietendused on sageli avatud avalikkusele ja toimuvad kohalikes teatrimajades või kooli auditooriumites, tuues kokku erinevaid inimesi ja edendades kunsti tähtsust ühiskonnas.

Väljakutsed ja võimalused

Kuigi kooliteater pakub õpilastele palju võimalusi, kaasneb sellega ka teatud väljakutseid. Rahastamine ja ajapiirangud on koolidele sagedased takistused teatriprogrammide korraldamisel ja jätkamisel. Kuid kogukonna toetus, partnerlus kohalike teatritega ja loominguline probleemide lahendamine võivad aidata neid väljakutseid ületada. Lisaks on tehnoloogia areng avanud kooliteatrile uusi võimalusi. Digitaalsed platvormid ja virtuaalsed esinemised on võimaldanud õpilastel jõuda laiema publikuni, teha koostööd erinevatest kohtadest pärit kunstnikega ja katsetada uuenduslikke jutuvestmise tehnikaid.

Kooliteatri eesmärgid

1. Arendada isiklikke võimeid ja oskusi konkreetsete teatritegevuste kaudu.
2. Anda õpilastele läbi praktilise teatritegevuse võimalus enese avastamiseks, oma isiksuse mõistmiseks ja mitmekülgseks arendamiseks.
3. Anda õpilastele võimalus arendada oma eneseväljendusoskusi.
4. Hoida eesti keelt ja kasutada seda loovas eneseväljenduses.
5. Õppida tegutsema sotsiaalses keskkonnas.
6. Suhelda kultuurses loovas keskkonnas.
7. Arendada enesedistsipliini loovtegevuste kaudu.
8. Tutvuda teatrikunsti väljendusvahenditega ja kasutada neid eneseväljendamiseks.
9. Äratada õpilastes huvi teatri kui kunstiliigi vastu.
10. Kujundada kultuurset teatritarbijat.
11. Laiendada kultuuriruumi.

Kooliteatrite festivalid

Igal aastal on kooliteatritel võimalik osa võtta erinevatest teatrifestivalidest, mis toimuvad Eesti erinevates koolides, vallamajades või veebis. Festivalid kestavad keskmiselt 1–3 päeva. Alustatakse etenduste esitamisega ja lõpetatakse autasustamisega, kus antakse välja tiitlid, nagu näiteks parim mees- ja naisnäitleja, parim lavastaja ja grand prix. Etenduste stiilid varieeruvad olenevalt festivalist. Trupid saavad oma kooli esindada muusikali, monoloogi, luuletuse, proosatekstiga või muuga.

Kooliteatrite üritused Eestis

• Maakondlikud teatripäevad, mille võitja esindab maakonda riiklikul festivalil.
• Kooliteatrite riigifestival (toimub alates 1982. aastast). Sellist kooliteatrite iga-aastast riigifestivalide süsteemi, millele eelnevad maakondlikud teatrifestivalid, ei ole Põhjamaades, Baltikumis ega mujal Euroopas.
• Õpilasetlejate riigikonkurss (toimub alates 1991. aastast).
• Kooliteatrite kirjanduslik projekt (toimub alates 1996. aastast).
• Teatrifestival Teenifest (Laulasmaa). Korraldavad KutiMuti Stuudio ja Tiiu Mägi (toimub alates 2003. aastast).
• Teatrifestival Savilind erivajadustega lastele ja noortele (toimub Tartus). Korraldab Tartu Kroonuaia Kool, idee algatas Katrin Luts (toimub alates 2003. aastast).
• Saaremaa Miniteatripäevad (Kuressaare). Korraldavad Saaremaa Ühisgümnaasium, kooliteater Krevera ja Rita Ilves (toimub alates 1991. aastast). Idee algatas Toomas Kivi.
• Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tähetund” gümnaasiumiastmele (Jõgeva). Korraldavad kooliteater Liblikapüüdja, MTÜ Tähetund ja Lianne Saage-Vahur (toimub alates 2004. aastast).
• Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tuulelapsed” algklassidele ja põhikoolile (Jõgeva). Korraldab kooliteater Liblikapüüdja, MTÜ Tähetund ja Lianne Saage-Vahur (toimub alates 2007. aastast).
• Teatrifestival „Väike lava“ (Viimsi). Korraldavad Viimsi Kool ja Maarika Koks (toimub alates 2017. aastast).
• 2007–2016 toimus festival Kundas, korraldajad olif Kunda Linna Klubi ja Maiu Küngas ning Kunda Ühisgümnaasium ja Maarika Koks.
• Kooli miniatuuri festival Jeralaška (Narva). Korraldavad Narva Laste Loomemaja, kooliteater 16. Komnata, Vitaly ja Olga Katuntsev (toimub alates 2013. aastast).

Mõned kooliteatriharjutused

Siin on mõned kooliteatriharjutused ja mängud.

Kuul kehas (soojendusharjutus)

"Sul on kehas kuul – loksuta teda. Esialgu on kuul rindkeres – liigub vaid rindkere. Kuul liigub puusa – liiguvad vaid puusad. Siis on kuul ühes jalas, teises jalas, varbas, kõigis varvastes, õlas, seljas. Liigub puusast nt õlga, siis jalga jne. Muuda oma liikumist vahepeal intensiivsemaks ja kasuta oma keha maksimaalselt!"

Plank

"Kõik on ringis ja plangus. Hakatakse suvalises järjekorras ütlema numbreid. Kui mõni inimene ütleb teisega samal ajal numbri, hakatakse algusest peale. Esialgu võiks 10ni, siis 15ni jne."

Mina

"Seistakse kitsas ringis – auke pole. Suvaliselt keegi hüüab: "Mina!" ja hakkab vajuma – kaks äärmist turvavad, püüavad. Läbisegi hüütakse "Mina!". Kui püüdjaid pole, kukud ise."

Eriline kehaosa

"Mängijad liiguvad ruumis vabalt, mängujuht nimetab kehaosa (nt pea või käsi). Nimetatud kehaosa muutub eriliseks, ülejäänud keha muutub nähtamatuks. Eriline kehaosa liigub erilise tähelepanu saatel."

Kolmnurk

"Liigud ringis läbisegi. Moodusta võrdhaarne kolmnurk. Vali endale liikumises olles kaks inimest, kelle vahel peab olema kogu aeg võrdne kaugus. Need inimesed ei tohi teada, et nad on valitud. Rääkida ei tohi!"